Kohus asus seisukohale, et lepingus kehtestatud viivisemäär on tühine, sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele on sellises määras viivisenõudega laenaja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust.
Kiirlaenufirma ja isik sõlmisid 2008. aasta märtsis interneti vahendusel kiirlaenulepingu 191,73 euro saamiseks 30 päevaks intressiga 44,74 eurot. Laenu saanud isik aga ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Firma kohtusse esitatud kogunõue ulatus 428,20 euroni, kuid kohus pidas ebamõistlikult suure viivisesumma tõttu põhjendatuks kokku 284,54 euro väljamõistmist.
Võlaõigusseaduse kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kiirlaenufirmal oli õigus nõuda viivist 25. aprillist 2008 kuni hagi koostamise ajani, 21. juulini 2011. Viivise seadusejärgne määr oli sel perioodil sõltuvalt perioodist 8–11% aastas. Kohus rakendas seadusejärgset viivist 0,02% päevas ning pidas põhjendatuks viivise väljamõistmist summas 48,07 eurot.