Kooseluseadus jõustub 1. jaanuaril opositsiooni muudatusettepanekute tõttu ilma rakendusaktideta
Riigikogu õiguskomisjon arutas täna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Vabaerakonna esitatud muudatusettepanekuid. Komisjoni esimees Heljo Pikhof rääkis Delfile, et need ettepanekud on valdavas osas destruktiivsed ja teenivad menetluse venitamise ning segaduse tekitamise eesmärki. "Aga on ka positiivse sisuga ettepanekuid, mille eesmärgiks on eelnõu paremaks tegemine," nentis Pikhof.
Õiguskomisjon kogunes rakendusaktide eelnõu üle arutama ka esmaspäeval ja teisipäeval, kuid muudatusettepanekud esitasid EKRE ja Vabaerakond alles eile, mistõttu pole imestada, et neid kõiki ei jõutud täna läbi vaadata. EKRE esitas eelnõule 260 ja Vabaerakond üle 70 muudatusettepaneku. "Täna jõudsime läbi arutada Vabaerakonna fraktsiooni ettepanekud ja osa EKRE ettepanekutest. Järgmisel nädalal jätkame ja koguneme nii palju kui vaja," sõnas Pikhof.
Kuna kõigi muudatusettepanekute arutamisega täna lõpule ei jõutud, siis ei teinud komisjon ka riigikogu juhatusele ettepanekut võtta eelnõu järgmisel nädalal päevakorda. Järgmisel nädalal lõpeb aga riigikogu sügisene istungjärk, misjärel kogunetakse uuesti istungitele alles 11. jaanuaril. "Eelnõu teine lugemine jääb uude aastasse, samuti ka lõpphääletus," kinnitas Pikhof.
Hoolimata muudatusettepanekute suurest hulgast pole Pikhofi sõnul kooseluseaduse rakendusaktide teemal hetkel ööistungeid karta. Sama esitaja samasisulised ettepanekud saab riigikogu saalis komisjoni otsusel hääletusele panna ühe muudatusettepanekuna.
Riigikogus möödunud aasta 9. oktoobril vastu võetud kooseluseadus hakkab kehtima juba 1. jaanuaril, nii et paraku jõustub kooseluseadus ilma 85 seadust muutvate rakendusaktideta. Pikhof märkis, et selle osas, kas siis saab kooselulepinguid sõlmima asuda, pole tunnustatud juristidel täit üksmeelt.
