Krištafovitši viimane kriitika vabaerakondlasena: Vabaerakond tahab raskendada liikmetel minna valimistele erakonna nimekirjadega
Meesaki sõnul sai väljaviskamisel otsustavaks Krištafovitši viimane artikkel Postimehes, mis oli juhatuse hinnangul otsast lõpuni valet täis. Kristafovitši jaoks jäi eilne kriitika põhikirjamuudatuse kohta tema viimaseks seisukohaks Vabaerakonna liikmena.
Vabaerakonna liikmed hakkavad peatselt arutama põhikirjamuudatust, mis muudab raskemaks kohalikel valimistel erakonna nimekirjaga väljaminekut. Muudatuse põhjuseks on kartus, et äkki soovitakse mõnes omavalitsuses siiski Vabaerakonna nimekirjaga välja minna.
Vabaerakonna esinduskogu võttis sügisel vastu otsuse, et Vabaerakond kohalikel valimistel oma nimekirjasid välja ei pane, vaid kandideeritakse valimisliitudes. Ometi arvasid mõned erakonnaliikmed, et vähemalt suuremates linnades, nagu Tallinnas, peaks välja minema erakonna nimekirjaga.
Aprillis kogunevad Vabaerakonna liikmed üldkogule, kus lisaks muudele asjadele arutatakse ka põhikirja muutmist nii, et Vabaerakonna nimekirjas oleks raskem kohalikel valimistel kandideerida.
Praegune põhikiri näeb ette, et eelistatult kandideerivad Vabaerakonna liikmed kohalikel valimistel valimisliitudes, aga lõpliku otsuse teevad piirkonnaühenduse liikmed. Põhikirjaparanduse kohaselt langetab otsuse selle kohta, kuidas kohalikel valimistel osaleda, Vabaerakonna esinduskogu, mis kuulab ära piirkonnaühenduste ettepanekud.
See tähendab, et kui praeguse põhikirja kohaselt oleks tallinlastel vähemalt põhimõtteliselt õigus teha oma piirkonnas otsus, et valimistele minnakse Vabaerakonna nimekirjas, siis uue korra kohaselt piirkonnal seda õigust ei ole ja kõik peavad käituma nii, nagu erakonna esinduskogu kogu riigi kohta otsustab.
Muudatusettepaneku juurde lisatud põhjendus viitab selgelt hirmule, et mõnes omavalitsuses võivad kohalikud välja minna Vabaerakonna nimekirjaga. "Praegune regulatsioon on problemaatiline, sest tekitab segadust ning võib põhjustada olukorra, kus üksik piirkond on otsustanud käituda ülejäänud erakonnaga võrreldes kontrastselt erinevalt ja juhatusel on väga raske kui mitte võimatu sellise üksiku otsuse elluviimiseks ressursse eraldada ja valimiskampaaniat planeerida. Lisaks hägustab see Vabaerakonna eesmärke ja tõekspidamisi avalikkuse silmis ja võib kahjustada erakonna toimimist."
Taoline olukord on Eesti poliitikas mõneti tavatu, sest enamasti tunnevad erakonnad muret, kui liikmed eelistavad kohalikel valimistel osaleda valimisliidus ja mitte erakonna nimekirjas.
Vabaerakonna tegevjuht Märt Meesak ütles, et tegemist on esialgu vaid muudatusettepanekuga. See läheb koos teiste muudatusettepanekutega üldkogul hääletusele. Ta nentis, et muudatus raskendab tõesti piirkondadel Vabaerakonna nimekirjaga väljaminekut.
"Programmilised otsused peavad olema ühised," ütles Meesak. Tema sõnul vajab erakond ühist seisukohta. Selle saavutamise kohaks on Vabaerakonnal esinduskogu, kus on kõigi piirkondade esindajad ja ühiselt langetatakse otsus, kuidas käituda.
Ta polnud väga nõus ka väitega, et Tallinnas oli palju inimesi, kes tahtsid erakonna nimekirjaga kohalikele valimistele minna.
Vabaerakonna siseopositsionäär Jevgeni Krištafovitš oli idee suhtes väga kriitiline. "Säh Sulle lahtiparteistumist! Vabaerakonna juhatuse diktatuur oma piirkondade suhtes saab olema üldse kõige jubedam, kus ühtegi sammu ei paremale ega vasakule ilma keskaparaadi loata enam ei lubata. Nõnda vist seni ainult Keskerakond oma kohalike asju ajanud," kirjutas ta Facebookis.
