Kultuuritegelased pöördusid Eesti metsa päästmiseks riigijuhtide poole
Täna hommikul andsid kultuuritegelased ja teadlased Eesti presidendile, riigikogule, keskkonnaminister Marko Pomerantsile ja justiitsminister Urmas Reinsalule üle avaliku kirja, millega nõuavad uue metsaseaduse tagasilükkamist, kuna see paneb tõsise löögi alla meie kuusikud ja süvendab veelgi praeguse intensiivse metsamajandamisega kaasnevaid ohte.
Avalikule pöördumisele kirjutasid alla kirjanikud, kunstnikud, muusikud, filmi- ja teatriinimesed ning teadlased kõikvõimalikest ringkondadest. Teiste hulgas avaldasid oma toetust Jaan Kaplinski, Doris Kareva, Tõnu Õnnepalu, Ene Mihkelson, Hasso Krull, Leelo Tungal, Märt Avandi, Fred Jüssi, Mati Kaal, Juhan Kivirähk, Tõnis Mägi, Marten Kuningas, Jalmar Vabarna, Helena Tulve, Erkki-Sven Tüür, Ivo Uukkivi, Veiko Õunpuu ja paljud teised avaliku elu tegelased. Eesmärgiks oli koguda sada üks allkirja, teatas kampaania koordinaator.
„Meie metsanduspoliitika on aasta-aastalt muutunud loodusele üha koormavamaks ning suhtumine selle tagajärgi tunnetavatesse keskkonnaaktivistidesse läheb aina jõhkramaks ja ignorantsemaks,” teatati pöördumises. „Olukord on muutunud lausa nii groteskseks, et vastutustundlikumad Eesti metsatöösturid on hakanud ka ise praeguse metsanduspoliitika ohtude koha pealt sõna võtma.”
Juba kümme aastat tagasi ütles keskkonnaministeeriumi praegune kantsler Andres Talijärv, et metsa kasvatatakse sama eesmärgiga nagu põllumajanduses sigu — selleks, et sealt midagi saada. „Metsa kasvatatakse kirvega,” selgitas Talijärv (Äripäev, 03. oktoober 2007).
Kuigi keskkonnaministeeriumi spetsialistid väidavad, et pidevale raiepiirangute lõdvendamisele vaatamata kasvab Eesti mets üha hoogsamalt, on mitmed juhtivad ökoloogid ja metsandusspetsialistid risti vastupidisel seisukohal. Nii kirjutasid pöördumisele alla ka Eesti maaülikooli emeriitproffessor Anne Luik, Tartu ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Helm, tippzooloog Aleksei Turovski ja paljud teised.
Avalikus pöördumises nõutakse uue metsaseaduse tagasilükkamist ja lisaks metsatöösturite huvidele ka keskkonnaühenduste huvidega arvestamist. Peale selle on põhjust uurida viimaste aastate jooksul keskkonnaministeeriumis toimunut ja otsustada, millist kahju senine majandamine meie metsadele on põhjustanud ning kas seal leidub ka kuritahtlikkust ja korruptsioonikahtlust. Viimasel juhul tuleb asjaosalised kohtulikule vastutusele võtta.
Allkirjade kogumise käigus aktiveerusid kümned kodanikuühendused üle terve Eesti ja kogujate postkastid ummistusid kirjadest, milles avaldati soovi metsa kaitseks käsi alla panna. Laekus ka palju murettekitavat materjali metsaomanikelt ja maainimestelt, keda kohutab aasta-aastalt kasvav raiesurve ning metsades toimuva pideva hävitustöö jõuetu jälgimine. Suure kodanikuaktiivsuse tõttu algatatakse homme allkirjade kogumine ka petitsioonikeskkonnas, et kõik soovijad saaksid meie metsade kaitse ja püsimajäämise nimel toetust avaldada.
Keskkonnaministeeriumi algatatud metsaseaduse muudatus plaanitakse esitada valitsusele kinnitamiseks ja riigikokku saatmiseks 2017. aasta alguses.
