Kus on KGB tellitud ning Lennart Meri ja Gustav Ernesaksa kirjutatud kirjad?
"Isegi Ernesaksal ja Meril kästi saata kirju, mis väljendasid rahulolematust artikli tooniga," ütles viimases eestikeelses National Geographicus Priit Vesilind, 1980. aastal Eesti elu ja ajalugu käsitleva loo "Tagasitulek Eestisse" autor, mida tema sõnul pidi Eesti loomeintelligents kritiseerima. Delfil ei õnnestunud leida Vesilinnu poolt sadetud kirju ega ka fakti selle kohta.
Vesilind kirjutas NG viimases numbris: "Kui artikkel jõudis uurimisetappi, saatis ajakiri selle koopiad Eestisse ülevaatamiseks, nagu oli tavaks kõikide lugude puhul. Gustav Ernesaksa hoiatusest hoolimata ei olnud ma nimesid välja jätnud, KGB piiras otsekohe sisse ja kuulas üle kõik meie kontaktisikud ning peagi jõudsid meie sõpradeni kirjad, kus kuulutati, et meie lugu on "ebasõbralik" ja "fabritseeritud". Isegi Gustav Ernesaksal ja Lennart Meril kästi saata kirju, mis väljendasid rahulolematust artikli tooniga. Seejärel kaotas ka Ülo Koit töö, osaliselt selle vahejuhtumi tõttu, ning hiljem leiti ta uppununa Daugava jõest Riias."
Riigiarhiivist vastas Tiit Noormets Delfile: "Vastuseks Teie küsimusele tuleb öelda, et Riigiarhiivis neid dokumente ei ole. Vastava allikatebaasi põhjalikult läbi töötanud dr. Indrek Jürjo uurimuses “Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividokumentide põhjal” ei kajastu üldse National Geographic’u 1980. aasta artikliga seonduvat. Kuna Priit Vesilind ei ole oma kirjutises nimetanud nende kirjade adressaate, võib ainult oletada, et vastavad kirjad võivad olla säilinud adressaatide isiklikus arhiivis; või siis Lennart Meri arhiivis (perekonna eraarhiiv) või Gustav Ernesaksa arhiivis (peaks asuma Teatri- ja muusikamuuseumis). Isiklikult pean küll taoliste kirjade mustandite säilitamist väheusutavaks. Võimalik aga, et tollase levinud praktika kohaselt ilmusid need lugejakirjade või artiklitena ajalehes “Kodumaa”."
Lennart Meri arhiivi eest vastutaja Mart Meri ei vastanud Delfi küsimusele Vesilinnu poolt mainitud kirja kohta, kuid soovitas lugeda ekspresidendi eessõna Vesilinnu raamatule "Eestlane igas sadamas". Ometi eessõnas on küll pikk ja haarav lugu, mis eelnes NG loo ilmumisele, aga mitte ridagi sellest, et mis järgnes.
1999. aastal meenutas Vesilind Postimehes juhtumit mõnevõrra teisiti. “Kui kõigile artiklis tsiteeritud isikuile saadeti kirjad, et nad öeldut kinnitaksid, hakkas üksteise järel tulema vastuseid, kus oma sõnadest lahti öeldi. Pikk kiri tuli ka Lennart Merilt, kes ägedalt kõike öeldut eitas.
"Mida KGB ilmselt ei teadnud, oli meie kokkulepe teatud fraaside ja märksõnade kasutamise suhtes - neid kirjast välja noppides sain aru, et Meri on toimunuga igati rahul," rääkis Vesilind aastaid tagasi.
Tiit Noormets juhib veel tähelepanu Veslinnu tagasivaates esinenud lausele: “Seejärel kaotas
ka Ülo Koit töö, osaliselt selle vahejuhtumi tõttu, ning hiljem leiti ta uppununa Daugava jõest Riias”.
Noormetsa sõnul pole see see korrektne, kuna Ülo Koit lahkus VEKSA esimehe ametikohalt seoses pensionile siirdumisega alles 1985 ning suri uppus 1996.
Delfi teeb üleskutse, et kõik, kes mäletavad 1980. aastal National Geographicu loo "Tagasitulek Eestisse" sündi ja järelkajasid, võtke ühendust urmo.soonvald@delfi.ee või rahvahaal@delfi.ee.
