Seejuures on 85 protsenti ülemiste hingamisteede haigustest põhjustatud just viiruste poolt. Antibiootikumidega peaks ravima vaid bakter-nakkuseid ja mitte viirus-nakkuseid, selleks aga, et teada saada, kummaga on tegu, tuleb teha analüüse.
„See, mis praegu toimub, on pimeduses kobamine, arst vaatab ilma analüüse tegemata lakke ja määrab antibiootikumid. Küsimus on professionaalsuses ja teadlikkuse languses. Inimesel on õigus analüüse nõuda, kuid kohustuslikuks ei saa seda perearstile muuta.“
Kutsar räägib, et perearstid ei taha analüüse teha pearaha kokkuhoiu nimel.
Samuti nendib ta, et kuna arsti ja haige vahel on kliendisuhe, tahab perearst klienti õnnelikuna hoida. „Klient ju ise tahab ka antibiootikume, sest kui see on õigesti välja kirjutatud, on see väga hea ja tõhus ravim.“
Peale resistentsuse võib antibiootikumide vales kohas pruukimise tagajärjeks olla peavalu, kõhuvalu, iiveldus jm, kuid õnneks ilmutavad need sümptomid end vaid nii kaua kui antibiootikumid veres ringlevad. Varem räägiti antibiootikumide halvast mõjust laste hammastele, kuid viimasel ajal pole sellest Kutsari teada juttu olnud.
Kutsari sõnul on antibiootikumide kasutamine ja nende väärkasutamisega kaasnev resistentsus Eestis kasvanud, õnneks siiski mitte väga palju, eriti võrreldes Euroopa vastavate näitajatega.
Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Külvi Peterson ütles Delfile, et loomulikult paneb pearaha piirid, aga kinnitas samas, et perearstid teevad analüüse sellele vaatamata. “Ikka tehakse. 10-15 aastat tagasi oli olukord palju hullem, aga nüüd on antibiootikumide väljakirjutamine ikka kümme korda vähenenud.”
Samas pole Petersoni sõnul mõtet analüüse teha näiteks perekonna puhul, kus juba üks inimene on gripis — võib arvata, et kui ka teised pereliikmed haigestuvad, siis samuti grippi. Peterson oli nõus Kutsari väitega, et patsientide enda surve antibiootikume saada on päris suur.
Täna tähistatakse esmakordselt Euroopa antibiootikumipäeva, mille eesmärk on nii elanikkonnale kui arstidele rõhutada, et antibiootikume tuleb vastutustundlikult kasutada.
Kutsari sõnul on Euroopa antibiootikumipäeva üks põhieesmärk inimestele selgitada, et enimlevinud külmetuste korral antibiootikumidest abi ei saa.
