Lapsel visati lasteaias kiviga hambad katki. Kes kannab kahju?
Põltsamaa linnale kuuluvas lasteaias Tõruke viskas 2. oktoobril 2014 - ajal, mil lapsed olid lasteaia hoole all - üks laps teist kiviga näkku. Kivi lendas vastu lapse hambaid, mistõttu said tugevalt kahjustada kaks ülemist jäävhammast. Hammaste raviks pöördus lapsevanem Tartu ülikooli kliinikumi lastestomatoloogia osakonda, kust omakorda saadeti laps Maxilla hambaravikliinikusse.
Lapsevanem oli juhtunust šokeeritud ning kaotas usalduse lasteaia vastu. "Lapse tervise kahjustamine viisil, milles saavad kahjustada jäävhambad, toob kaasa hingelise valu terveks eluks nii lapsele kui ka vanematele," seisab kohtuotsuses olevas kirjelduses. Juhtum traumeeris lapse ema niivõrd, et ta pidi pöörduma psühholoogi poole. Samuti kardab ta, et lapse vigastused võivad sattuda teiste laste negatiivse tähelepanu alla, mõjutades lapse enesekindlust ning põhjustades talle hingelisi kahjustusi.
Personal vastutab laste eest
Lapsevanem leidis, et tekkinud varalise ja mittevaralise kahju eest vastutab linn. Nimelt linnale kuuluval Tõrukese lasteaial - kellega lapsevanem 2011. aastal lepingu sõlminud - on kohustus tagada lasteaia territooriumil ning ajal, mil laps on lasteaias, laste turvalisus ja tervise kaitse. Samuti on lasteaia kodukorras kirjas, et laste elu, tervise ja turvalisuse eest vastutab lasteaia personal.
Nii otsustas lapsevanem 6. juulil 2015 esitada Tartu maakohtule hagi Põltsamaa linna vastu, milles soovis kahjuhüvitist 2293 eurot ja 80 senti: 1000 eurot mittevaralise kahju eest ning 1293 eurot ning 80 senti hüvitist varalise kahju eest. Varalise kahju hüvitis hõlmab 720 euro suuruseid kohtueelseid õigusabikulusid, 548 euro 80 sendi suuruseid sõidukulusid, mis tekkisid lapsega hambaarsti, psühholoogi ja õigusabi osutaja juures käimise tõttu, ning psühholoogi teenustasu 25 eurot.
Kui varasemates kohtuastmetes leiti, et linnavalitsus ei pea varalist kahju hüvitama, siis 5. aprillil 2017 otsustas riigikohus, et lasteaiale kaasneb lastehoiuteenusega lepinguline vastutus. Nii tühistas riigikohus ringkonnakohtu 27. mail 2016 tehtud otsuse ning saatis omapoolsete tähelepanekutega kohtuasja taas ringkonnakohtule arutamiseks.
Linn peab varalise kahju hüvitama
Lasteaia esindajad leidsid, et tegemist oli mänguhoos toimunud õnnetusjuhtumiga, mida ei saa ära hoida ning mille eest lasteaed ei vastuta. "Lapsed ei olnud õuealal üksi, vaid koos õpetajatega. Kostja on hoolitsenud selle eest, et õueala oleks turvaline ning seal ei oleks ohtlikke esemeid. Majandusjuhataja hoolitseb iga päev selle eest, et lasteaia õueala, hoov, mänguatraktsioonid ja hoone oleksid heas seisukorras. Õueala on korralike teede ja mänguplatsidega ning kuskil ei ole ohtlikud esemed lastele kättesaadavad," on linnapoolseks selgituseks. Õnnetuse toimumise hommikul oli rühmas 18 last - nagu on seadusega lubatud - ning õnnetuse toimumise ajal oli kohal 8 last. "Lapsi, kes sel hetkel koos mängisid, oli õpetajate hinnangul 5-7, lähedal olevas ronimislinnakus umbes sama palju. Lapsi jälgisid ja saatsid koju kaks õpetajat," lisas osapool.
Samas oli linn nõus maksma perele ühekordset valuraha 1000 eurot ning psühholoogi lepitustasu. Paraku osapooled siiski kahjuhüvitise suuruses kokkuleppele ei jõudnud ning pöörduti riigikohtusse.
Võttes arvesse eri poolte seisukohti otsustas riigikohus, et ka munitsipaallasteaias kaasneb lastehoiuteenuse osutamisega lepinguline vastutus. Kui suures osas tuleb linnal kahju tasuda, peab otsustama ringkonnakohus, kuhu riigikohus asja tagasi arutamiseks saatis.
