Loe, kuidas kavatsetakse kooseluseadust rakendama hakata
Olukorras, kus riigivõimu kohustus on vastuvõetud seaduste puhul tagada ka nende rakendamine, peab rakendusaktide seaduseelnõule lõplikul kolmandal lugemisel jah-sõna andma vähemalt 51 riigikogu liiget. Pea 50 leheküljel paikneva kooseluseaduse rakendusakti vastuvõtmisel muudetakse kokku üle 80 seaduse.
Rakendusseaduse eelnõu antakse riigikogule menetlusse oktoobrikuu jooksul. "Töö alles käib, mistõttu pole võimalik öelda, palju saab olema algatajaid," ütles riigikogu õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof.
Rakendussätted peavad olema
Tänase seisuga ollakse olukorras, kus on vastu võetud kooseluseadus, kuid millel puuduvad vajalikud rakendusaktid. "Õigusriigis ei saa olla nii, et kui parlament võtab vastu mingi seaduse, mis nõuab ka rakendussätteid, siis seaduseandja jätab rakendusseaduse lihtsalt kinnitamata. Seadust peaks saama ka reaalselt praktikas kasutada. See on eelnevalt olnud ka õiguskantsleri seisukoht," lisas Pikhof.
Seega on loogiline jätk rakendusaktide vastuvõtmine riigikogus ning hääletamine on lihtsalt tehniline samm. Riigikogu kohustus on tagada, et iga Eesti Vabariigis kehtiv seadus rakenduks ettenähtud ajal ja viisil. "Kui esimeseks jaanuariks 2016 – enne kooseluseaduse jõustumist – vastavat seadust ei ole, siis seisab riik peatselt silmitsi mitmete kohtuasjadega, mis ühtpidi neelavad raha ja teisalt tulevad varem või hiljem kohtulahendid, mis kohustavad riigikogu antud seadusega tegelema. Rakendusaktide vastuvõtmine on iga riigikoguliikme otsene töökohustus," kirjeldas Pikhof, miks rakendusakti on vaja vastu võtta. Ta rõhutas, et täna ei menetleta enam kooseluseaduse sisu, vaid tehnilist teostust. Seaduse sisu üle pidas tuliseid vaidlusi eelmine, riigikogu XII koosseis.
Miks aga mitmed riigikogu liikmed on viidanud rakendusakti vastu hääletamisele? "Ma ei oska öelda. Seaduse võttis vastu riigikogu eelmine koosseis. Ja see, kuidas üks või teine inimene - ka konkreetne riigikogu liige - suhtub kooseluseadusse on sügavalt iga inimese isiklik asi ja täna ei ole see üldse küsimus. Sisu on juba paigas."
Mida näevad ette kooseluseaduse rakendussätted ehk teisisõnu: mismoodi hakatakse kooseluseadust rakendama? Järgnevas loetlus on välja toodud kooseluseaduse rakendusakti peamised muudatused.
ABIELUREGISTRIST SAAB VARASUHTEREGISTER
Põhimõtteliselt ei ole juba täna keelatud paluda notari juures koostada leping, mis reguleeriks osapoolte omavahelisi suhteid, kuid selline leping ei muuda suhteid riigiga või kolmandate isikutega. Eelkõige suhetes riigiga on kooseluseaduse alusel sõlmitaval kooselulepingul tähendus, samuti tagab see õigusselguse suhetes kolmandate isikutega ehk siis annab täpsemalt sisu sellele, mis siis on see vastastikune toetamine ja ülalpidamine õiguslikus mõttes. Ilma rakendusseaduseta tekib kentsakas olukord, kus seadus jõustub, aga selle sisu on igapäevaselt raske – kui mitte võimatu – praktikas rakendada. Näiteks näeb kooseluseadus ette, et leping sõlmitakse notari juures ning selle järgselt tehakse erinevaid kandeid registritesse, kus on välja toodud, missugustes varasuhetes on elukaaslased kokku leppinud: on see varaühisus, varalahusus, kas on ühisvaraosasid jne. Kooselulepingut aga abieluvararegister ei tunnista. Sellise olukorra lahenduseks muudab kooseluseaduse rakendusakt abieluregistri varasuhteregistriks.
KOOSELU KANTAKSE RAHVASTIKUREGISTRISSE
Kui abielu sõlmitakse, registreeritakse see rahvastikuregistrisse. Kooselu tarbeks pole hetkel võimalik registrisse sissekannet teha. Rakendusakti vastuvõtmisel saaks registreeritud kooselu kanda rahvastikuregistrisse. "Notaril pole isegi võimalust kontrollida, kas üks või teine inimene on juba kooselus või mitte, kuna kuskile pole kirja seda pandud, kuskile registrisse ei ole seda kanda täna. Siis saaks rahvastikuregistrisse kanda registreeritud kooselu. See oleks seal kirjas," täpsustas Pikhof.
NOTARI TASU FIKSEERITAKSE
Kui kooselusid hakatakse notari juures registreerima, on ka notari tegevuste osas vaja selgust luua. "Praeguses olukorras oleks notaril äärmiselt raske tegutseda. Kui ei ole teada, mis seadust rakendada saab või tohib, siis ei oska ju ka notar ammendavaid selgitusi anda. Notarite jaoks on vaja ka luua selgust, milliseid toiminguid nad üldse tegema peaksid või võiksid ning milline näeks välja siis ka vastav tasu."
SELGUS ELUKAASLASE ÜLALPIDAMISES
Rakendussäte peaks looma selguse, kes ja millistes olukordades peaks hoolt kandma elukaaslase eest, kui ta enam ei ole võimeline tööl käima või kui juhtub mingi õnnetus. "Ei saa ju nõustuda näiteks olukorraga, kus paarike on kindlustunde jaoks sõlminud kooselulepingu ning siis ühel päeval näiteks satub naine õnnetuse ning tema mees sooviks naise eest ka edaspidi hoolt kanda, aga õigusselgusetuse puudumise tõttu ei saa ta seda teha." Praeguse perekonnaseaduse kohaselt peaksid esmajärjekorras taolises olukorras naise eest hoolt kandma tema sugulased.
KOHTUNIK EI SAA OTSUSTADA OMA ELUKAASLASE ÜLE
Laiemas pildis on rakendusseaduse eesmärgiks luua selgus olukordades, kus võivad olla huvikonfliktid ning võimalikud korruptsiooniohtlikud olukorrad. Ametnikud, kohtunikud ja teised riigiesindajad ei või nii mõnelgi juhul teha oma lähedaste suhtes otsuseid. "Selline regulatsioon peaks kehtima ka registreeritud elukaaslaste suhtes. See vähendaks ja välistaks ka korruptsiooniohtlikke olukordi," lisas Pikhof. Näiteks ei võiks kohtunik langetada otsust oma registreeritud elukaaslase suhtes.
PÄRIMISÕIGUS ELUKAASLASELE
Ülalpidamise kohustusega seondub ka näiteks pärimisõigus. Pärimisõiguse osas peaks ka üheselt selge olema, kellele siis üldse pärida saab, millises olukorras kes mida päriks.
ELUKAASLASE VASTU EI SAA ÜTLUSI ANDA
Kui praeguste seaduste kohaselt ei pea kohtus tunnistusi andma oma ema ja isa ning abikaasa kohta, siis kooseluseaduse rakendusakti vastuvõtmisel saab keelduda tunnistusest ka kooselupartneri suhtes.
RIIGI JUURDEPÄÄS ANDMETELE
Täna võivad kaks koos elavat inimest koostada notari juures lepingu, mis reguleerib osapoolte omavahelisi varalisi suhteid. See ei muuda suhteid riigi või kolmandate isikutega. Kooseluseaduse rakendusakti vastuvõtmisel oleks kolmandatel isikutel juurdepääs sellele, kas inimene on registreeritud kooselus või mitte ning missugused on nende varasuhted. "Täna on nii, et kui kooselu ei ole rahvastikuregistris, siis riik seda kooselu ei tunnista. Samuti ei ole hetkel varasuhteregistrit: kui see oleks, tunnistaks riik samamoodi sealt tulenevaid õigusi ja kohustusi suhetes kolmandate isikutega ning kui neid ei oleks, siis puuduks võimalus sealt tulenevaid õigusi kaitsta," tõi Pikhof näiteks.
HÜVITIS ELUKAASLASELE
Täna on päästeteenistusseaduses ette nähtud, et kui teenistuskohustuste täitmisel on hukkunud või teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuste tagajärjel on surnud päästeteenistuja, maksab riik perekonnaseaduse alusel lastele, vanematele, lesele ning tema ülalpidamisel olnud isikutele ühekordset hüvitist kokku kümne aasta palga ulatuses. "Kui inimesed elavad koos – olgu nad samasoolised või mees ja naine -, siis see säte neile ei laiene. Kui registreeritud kooselu on kantud rahvastikuregistrisse, siis saab kooselupartner ka hüvitist." Sama loogika hakkab kehtima ka abipolitseiniku registreeritud elukaaslasele, kuid hüvitise summa on väiksem.
PIKAAJALINE KOKKUSAAMINE VANGLAS
Vanglas külastamisel on kooselu pooltel teatud erisused. Kuna tegemist on siiski ka riigi poolt tunnustatud kooseluga ning eeldada võib elukaaslaste lähedast suhet, siis võimaldatakse sellisel juhul näiteks pikaajalist kokkusaamist. Praegu on selline pikaajaline kokkusaamine lubatud ka juba faktilise abikaasaga, aga tõestama peavad nad sel juhul vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust. Pikaajaline kokkusaamine on üks ööpäev kestev kooselamine vangla selleks ettenähtud ruumides ilma pideva järelevalveta. Põhjendatud juhtudel võib vanglateenistuse ametnik kinnipeetava pikaajalise kokkusaamise taotluse lahendamisel pikendada pikaajalist kokkusaamist kuni kolme ööpäevani, kui see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega ning kinnipeetava käitumine on karistuse kandmise ajal olnud hea.
HÕLPSAM ELAMISLOA SAAMINE
Elamisloa puhul on registreeritud elukaaslastel lihtsam üksteisega seotust näidata, seega oleks võimalus saada erialusel ka elamisluba. "Samas tuleb esile tuua, et ega puhtalt kooselulepingu fakt ei anna alust talle elamisloa andmiseks. Elamisloa andmisest võib keelduda näiteks siis, kui isik ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või teiste isikute tervist või kui isik, kelle juurde ta soovib elama asuda, on kuritarvitanud seaduses ettenähtud õigusi või kasutanud pettust eesmärgiga võimaldada perekonnaliikmel omandada Eestis tähtajalist elamisõigust," märkis Pikhof. Eraldi on välja toodud näiteks Euroopa Liidu kodaniku elamisluba ja muude välisriikide kodanike elamisluba. Registreeritud kooselu puhul loetakse Euroopa Liidu kodanikku pereliikmeks vastavalt Euroopa Liidu õigusele. Teised välisriigi kodanikud saavad samuti erialused elamisloa taotlemiseks. Sellise võimaluse puudumise probleemile täna on Pikhofi sõnul viidanud ka õiguskantsler.
REGISTREERITUD KOOSELU ERI RIIKIDE KODANIKE VAHEL
Kas kooselu sõlminud isik, kes on samas välismaalane, peaks saama oma elukaaslasega koos elada? "Ilmselt siiski selline õigus peaks tal olema ning elamisloa taotlemisel peaks see ka sisse kirjutatud olema. Täiendavalt on vaja meie kooseluseadus ka rahvusvahelises õiguses oma kohale paigutada," sõnas Pikhof, ja tõi näiteks, et on vaja luua selgust, millisel kujul teiste riikide kooselusid edasiselt käsitletakse või millise riigi õigus ühel või teisel juhul rakendub. "Kui paar, kellest üks on teise riigi kodanik, siis millise riigi õigust me rakendame, mis juhtuks ühise varaga ja muud taolist? Võtkem kooselud erinevate Euroopa Liidu kodanike vahel. Täna meil puudub selles osas riigis üheselt arusaadav korraldus ning kohtutee on selle tõttu ka keerukas: kohtunik peab ju iga üksikjuhu puhul välja selgitama, millist õigust siis näiteks varasuhete osas kohaldada."
HÜVED OMAVALITSUSTES
Riigil peaks olema võimalik tuvastada, millistes olukordades on isikud otsustanud kooselu kasuks. Sellest sõltuvad ka mitmed kohaliku omavalitsuse kaudu antavad hüved ja toetused. Nii on oluline teada, millal ollakse kooselus ja kas selle alusel saab näiteks lapsi paigutada ühte lasteaeda või kas on võimalik kooselupartnerite muid tegevusi kuidagi toetada või nende toetamisest ka keelduda.
ÜHINE TULUDEKLARATSIOONI ESITAMINE
Rakendusakt peaks selgitama, missugustes maksukoormuslikes olukordades on registreeritud elukaaslased kohustuste eest ühiselt vastutavad ja missugustes olukordades mitte. Näiteks võimaldab rakendussäte ühiselt deklaratsioone esitada. Samuti peaks seadus välja selgitama, missugustes olukordades on registreeritud elukaaslased kohustuste eest ühiselt vastutavad ja millistes olukordades mitte.
Näiteks saaks võimaldada FIE-l kanda maksukohustuslaste registrisse ka FIE tegevuses osalev registreeritud elukaaslane, et maksta tema eest sotsiaalmaksu ja tagada talle ravikindlustus ja pensionikindlustus. Samuti võiksid ka registreeritud elukaaslased saada ühist tuludeklaratsiooni esitada.
"Teiselt poolt peaks olema ju selge, et millistel juhtudel vastutavad kooselupartnerid ühiselt või millistel juhtudel mitte. Õiguskindluse tagamiseks peab olema selge näiteks see, et kooselulepinguga ei saaks näiteks vara peita pankrotimenetluse eest või siis teisalt ei peaks ju kõik ühisvara olema alati võimalik pankrotimenetluses maha müüa," lisas Pikhof.
KOOSELULEPINGU LÕPETAMINE
Vastuvõetud rakendusakt võimaldab kooselulepingu lõpetada olukorras, kus partnerid ühisele kokkuleppele ei jõua. Praegu saab kooselu lõpetada ainult poolte kokkuleppel, kuid mida teha, kui üks pool pole nõus kooselu lõpetama? Selle jaoks on vajalikud kohtumenetluslikud sätted. "Et lahendada olukorda, kus hetkel puudub inimestel võimalus kooselu lõpetada ja nad peaksid nii-öelda sunniviisiliselt koos elama. Kohtus oleks selliste asjade menetlemine äärmiselt keeruline." Kohtumenetluslike sätete muudatus nõuab 51 häält. Kuna iga rakendussätet eraldi ei hääletata, on eelkõige kohtumenetluslikud sätted põhjuseks, miks on oluline kogu rakendusakti vastuvõtmiseks 51-hääleline enamus, mitte lihthäälteenamus, nagu oli vajalik kooseluseaduse vastuvõtmisel.
Kooseluseadus võeti riigikogus vastu 9. oktoobril 2014 ning seaduse jõustumiseks koos rakendusaktidega on ette nähtud 1. jaanuar 2016. Eelnõu põhistruktuur valmis justiitsministeeriumis veel enne, kui eelmine riigikogu koosseis kooseluseaduse vastu võttis.
