Maanteeamet leidis kümnelt uuritud teelõigult ehituspraaki
Asfaldisegud, teede filtreerimisomadused ega mitmed muud tegurid ei vasta sellele, mida ehitajad on projektides lubanud.
11 kontrollitud objekti peale leiti puudusi ohtralt.
Peamiselt on ehitajad üritanud mööda hiilida tellija nõutud asfaldisegu kasutamisest. Samuti ei täideta materjalide filtratsioonimoodulite nõudmisi ega muldkeha ja dreenkihi tihendustegureid.
„Katendite kihtide paksus ei vasta projektile, mis ei taga tee vastupidavust koormusele või näiteks tee alumistes kihtides on materjal, mis ei juhi ära vett tekitades sellega „külmunud toru efekti“,“ selgitas Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson. „Nüüd on ehitajatel vaja kodutööd teha ja endapoolsete ettepanekutega, kuidas konkreetsetes kohtades põhjused likvideerida, meie juurde tagasi tulla.“
Uuringu all olid Viitna viadukt, Mäo möödasõit, lõik Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed, Pärnu-Rakvere maantee Mäo-Viisu lõik, Tallinna ringtee Saku viadukt, Tartu-Jõgeva-Aravete maantee Kaarepere viadukt, Võru-Räpina maantee lõik, Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee Rõhu-Puhja lõik, Kurna-Tuhala maantee algus, Ruu-Ihasalu maantee ning Pärnu ümbersõidu tee Ehitajate tee ja Papiniidu ristmik.
Viitna viadukti rampide puhul leiti, et ühes kohas on killustikalus projekteeritud paksusest õhem, dreenkiht ei ole maksimaalsel tihedusel filtreeruv ning pole kasutatud kooskõlastatud seguretseptis deklareeritud täitematerjali.
Mäo-Viisu maanteel tõi uurimine välja sarnased probleemid: kandevkihi asfaltsegu paksus erineb üle lubatud hälbepiiri ehk siis asfaldikihi paksus on kohati liiga erinev, samuti ei vasta asfaltsegu täitematerjal sellele, mis oli kooskõlastatud retseptis. Lisaks eirasid ehitajad tellija piirangut paesõelmete kasutamise kohta.
Tartu–Jõgeva–AraveteKaarepere viaduktil on kulumis- ja kandevkihi asfalt lihtsalt liiga õhuke. Samuti on projektis näidatust õhemad ka killustikaluse kiht ja kruusliivast dreenkiht.
Ka tesitel objektidel on probleemid sarnased. Erinevad kihid on liiga õhukesed, siduvkihtide deformatsioonikindlus ei vasta asfaldisegu retseptis öeldule.
Omaette tähelepanu vajaks kuulus Mäo ristmik, mille vigade nimekiri on eriti pikk:
• Ühel juhul kolmest ei vastanud põhitee killustikaluse paksus projektse paksusega
• Põhitee dreenkihi proovidest üks proov kahest ei täida filtreeruvuse nõuet maksimaalsel tihedusel
• Põhitee muldkeha proovidest kaks proovi kahest ei täida filtreeruvuse nõuet maksimaalsel tihedusel
• Kogujateede dreenkihi materjali proovidest 2/8 ei täida filtreeruvuse osas nõuet Sojuzdornii meetodil ning maksimaalsel tihedusel ei täida filtreeruvuse nõuet ükski proovidest
• Kogujateede muldkeha materjalidest 2/8 ei täida Sojuzdornii meetodil filtreeruvuse nõuet ning maksimaalsel tihedusel ei täida 6/8 proovidest filtreeruvuse nõuet
• Rampide dreenkihtide materjalidest 4/6 ei täida filtreeruvuse nõuet maksimaalsel tihedusel
• Rampide muldkeha materjalidest 1/6 ei täida filtreeruvuse nõuet Sojuzdornii meetodil ning ükski proov ei täida filtreeruvuse nõuet maksimaalsel tihedusel
• Põhitee kulumiskihi asfaltsegu täitematerjal ei vasta tellija nõudele ning kooskõlastatud retseptis esitatud täitematerjali omadustele
• Põhitee siduv- ja kandevkihi asfaltsegude terastikulised koostised väljuvad lubatud hälvete piiridest (siduvkihi segudel 3/3 ja kandevkihi segudel 2/3).
Maanteeamet ootab ehitajatelt konstruktiivseid ettepanekuid, mis tagaks lepingutes fikseeritud eesmärgid. „Kui lepingus kehtiv nõue ei taga tulemust, siis tuleb välja mõelda selline variant, mis tagaks soovitud tulemuse,“ märkis Adamson ja lisas, et kõige selle eelduseks on mõistlik koostöö ehitajatega.
Maanteeameti analüüsiga saab tutvuda siit.
