Maanteeamet: me ei plaani korraga üle kogu Eesti piirkiirust langetada

Maanteeamet lükkab ümber kuuldused, nagu hakataks üle Eesti kiiruspiirangut alandama 90 km/t pealt 80 km/t peale. Plaanis on hoopis uue liiklusohutusprogrammiga kiirust rohkem teeolude põhiselt reguleerida. Mis saab aga tegelikult, on alles üpris lahtine.

„On jäänud arusaam, et me hakkame seda 80 km piirkiirust igal pool kehtestama. See ei ole kindlasti niimoodi. See ei puuduta põhimaanteid, mis on paremini sõidetavad, vaid pigem puudutab see kõrvalmaanteid,“ ütles maanteeameti pressiesindaja Triin Adamson.

Liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits ütles, et kiirusepiirang hakkab sõltuma pigem tee seisukorrast ja tüübist. „Põhiidee ei olnud selles, et 80 on kõigil teedel piiranguks. Seal, kus on paremad tingimused, saab ikka 90ga sõita. Põhimaanteedel, kus praegu saab sõita 90ga, saab ka edaspidi.“

Millal hakatakse kiirusi rohkem reguleerima vastavalt teele, pole veel aga täpselt teada.

„Meil ei ole täna neid lõike veel selliselt läbi töötatud, et kas ja kus saab meil olema üks või teine piirang. Praegu on diskussioon uue liiklusohutusprogrammi ümber, mida me oleme koostanud juba pikemalt. Selle pinnalt see liikluspiirangu teema ka tõusis. Meil oli soov liiklusohutusprogrammi rohkem liiklejate teadvusesse viia ja sellepärast sai panna arvamusfestivalil ka otseselt intrigeeriva arutelu pealkirja,“ tunnistas Ernits.

„Tänasega mingisuguseid otsuseid selles osas vastu võetud ei ole, aga nüüd on tekkinud diskussioon ja me näeme, et sellega tuleb süsteemselt tegeleda," lisas Ernits.

„Uues liiklusohutusprogrammis, mida praegu koostatakse, on piirkiiruste teema üks võimalikest viisidest, kuidas liiklusohutust Eestis parandada. Need meetmed ja otsused, mis meie meelest võiksid juhtuma hakata, on hetkel koostamisel ja see läheb oktoobris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse. Pärast seda on juba täpsemalt teada, mis sellest edasi saab. Kohe kindlasti ei ole see nii, et me nüüd kohe homme hakkame muutma,“ ütles Adamson.

„Enne tuleb ära defineerida, millisel ristmikul peab olema kiirus alla viidud näiteks 70 peale või 50 peale ja millistel ei pea. See on meil veel ees,“ lisas Ernits.

Uusi piirkiirusi vajavad maanteeameti hinnangul eelkõige kõrvalteed, mis on kehvemas seisukorras, kuid paraku ei arvesta seda sageli üldine kiiruspiirang.

„41 protsenti õnnetustest juhtub kõrvalmaanteedel ja 50 protsenti teelt välja sõitnud või kokkupõrke tagajärjel hukkunud inimestest hukkub samuti just kõrvalmaanteedel,“ nentis Adamson. "Kõrvalmaanteede seisukord on kehvem, suur osa nendest on kruusateed, kus on ebamõistlikud piirikiirused. Kui kõrvalmaanteede projektkiirus on 40-60 km, siis reaalselt on Eestis nendel kõrgem kiirus.“

„Üldine piirkiirus on 90 ja sageli on tee projekteeritud 60 jaoks. Paljudes sellistes kohtades on meil kiirused juba piiratud, aga mitte ka igal pool,“ lisas Ernits.

Kõrvalmaanteede ohutusse pole aga lihtne investeerida, sest maanteeameti ressursid on piiratud. „Liiklussagedus nendel on väiksem - sellel ei ole mõttet ning meie Eesti riigil ei ole raha, et isegi
põhimaanteid korda ehitada nii, nagu peaks. Me peaksime laenu võtma ja teiseks ei ole selleks ka ehitus- ja projekteerimisvõimekust,“ tunnistas Adamson.