MK-Estoniale antud intervjuus meenutas Kaljurand, et kaalus pikalt, kas kandideerida. Otsustavaks sai suur avalik toetus. "Kohtusin inimestega ja tajusin, et mind hinnatakse," ütles ta. "Arutasin kõik oma perekonnaga läbi ja jõudsin otsusele, et võtan selle väljakutse vastu ning kandideerin presidendiks. Arvan siiani, et oleksin Eestile hea president, ma ei kahetse mitte midagi."

Kuigi arvamusküsitlused näitasid, et rahvas teda toetab, said 2016. aasta valimised ootamatu lahenduse. Riigipea jäi valimata nii riigikogus kui valimiskogus. Ootamatult ilmus pildile Kersti Kaljulaid, keda enamik riigikogulastest toetas.

Kaljurand nendib nüüd, et parteid otsisid kandidaati, kes oleks sobilik kõigile erakondadele. "Ma pole valimiste käiguga rahul. Mitte niivõrd seetõttu, et mind ei valitud, vaid sel põhjusel, et valimiskogu ei suutnud täita oma põhiseaduslikku kohustust - valida president."

MK-Estonia ajakirjanik viitas, et Martin Helme (EKRE) kritiseeris toona Kaljuranda just tema rahvuse pinnalt. Kas üleüldse on võimalik, et vene rahvusest poliitik saab kunagi Eesti presidendiks?

Kaljurand ütles, et muidugi. "See arvamus kuulub vaid Helmele ja EKRE-le. Nii arvab vaid väike osa ühiskonnast. Inimesi ei saa defineerida rahvuse või nahavärvi põhjal," rõhutas ta. "Nüüd võivad venelased olla ministrid ja olen kindel, et ühel päeval saab Eesti riik vene rahvusest presidendi."

Mis arvate Kersti Kaljulaidist presidendina? "Kõik tingimused olid loodud, et ta saaks edukalt presidendiks. Kuidas ta selle positsiooniga toime tuleb - praegu oleks seda ebaõiglane hinnata. Las tema ametiaeg lõppeb, siis saan sellele küsimusele vastata."

Kaljurandi enda järgmine siht on riigikogu valimised, kus ta kandideerib sotside ridades. Delfile antud intervjuus kinnitas Kaljurand, et teda ei ole meelitatud kõrge koha lubamisega. "Ma helistasin ise umbes poolteist kuud tagasi Jevgeni Ossinovskile ja ütlesin talle, et mu otsus on tehtud," ütles Kaljurand juuni esimeses pooles.