Marko Mihkelson: Putini eksnõunik, kes Eestit ja Soomet Putini eest hoiatas teab, mida räägib
Riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson (IRL) ütles, et teab Soomet ja Baltimaid Vladimir Putini imperialistlike plaanide eest meedias hoiatanud Andrei Illarionovit aastakümneid ning ta ei näe põhjust tema sõnades kahelda.
Andrei Illarionov ütles intervjuus Rootsi ajalehele Svenska Dagbladet, et kui lääneriigid Putinit Ukrainas ei peata, üritab ta taastada Venemaa ajaloolised piirid ja proovib vallutada tagasi nii Soome kui ka Balti riigid.
„Ma tean Andrei Illarionovit 20 aastat ning võin kinnitada, et tegemist on tõelise Vene demokraadiga. Mehega, kes tahab oma kodumaad näha kaasaegse ja eduka, kuid ajaloo ängist vaba riigina,“ ütles Mihkelson Delfile.
„Juba 1996. aastal ütles Andrei toona mulle kui Postimehe Moskva korrespondendile, et Eesti peaks võimalikult kiiresti saama NATO liikmeks. See olevat meie ainus pääsetee Vene impeeriumi taastamiskatsest,“ lisas ta.
Mis puudutab aga Illarionovi arvamusse Putini kavade või mõtete kohta, siis siin ei ole Mihkelsoni sõnul midagi erakordset, sest juba 1999. aasta augustis rääkisid vastselt peaministriks nimetatud FSB endise juhi Putini lähemad kaasvõitlejad, et Venemaa võiks taastada kunagi oma mõju ja piirid 1913. aasta staatuses.
„2005. aastal järgnes Putini kurikuulus sõnum, et Nõukogude Liidu lagunemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof,“ lisas ta.
Kõik see vaid kinnitab Mihkelsoni hinnangul, et Venemaa välispoliitika keskmes on viisil või teisel Vene (Nõukogude) impeeriumi mõju ja piiride taastamine.
„Seepärast on ka Illarionovil õigus, et Ukraina saatusest ja lääneriikide käitumisest sõltub täna, kas see jääb Putinil unistuseks või suudetakse ka midagi tegelikult ellu viia,“ jätkas ta.
Soomlastel oleks viimane aeg NATO-ga liituda
Mihkelsoni sõnul on Krimmi okupeerimise ja annekteerimise järel muutunud kogu Euroopa julgeolekupilt, kuid Eesti julgeolekuriskid pole otseselt muutunud, sest Venemaa kui ohufaktor on meile teada ju pikema aja jooksul.
„Küll on eriti viimastel nädalatel Venemaa aktiviseerinud oma sõjaväeõppuste arvu Murmanskist Põhja-Kaukaasiani. Suuresti on need ilmselt seotud Ukraina suunaga, kuid samas peavad valvsad olema kõik naabrid. Tuleb silmas pidada, et Vene armee õpib õppustel mitte kaitsmist vaid ründamist,“ lisas ta.
Täna, mil me tähistame Eesti NATOga liitumise 10. aastapäeva, pole Mihkelsoni hinnangul meil muretsemiseks põhjust.
„Eesti julgeolek on tagatud meie enda pidevalt paraneva kaitsevõime kui ka NATO kollektiivkaitse kaudu. Mis aga puudutab Soomet, siis meie headel sõpradel põhjanaabritel oleks päramine aeg teha otsustavad sammud selle sama kollektiivkaitsevööndi laiendamiseks ja Soome astumiseks NATOsse,“ ütles ta.
