Medemise iluprotseduur põletas tuntud blogija mõlemad käed
Blogija Merilin Taimre ehk Paljas Porgand sai väidetavalt ohutust fotonoorendusest mõlemat käsivart katvad põletusarmid, mis paranesid kaks aastat.
„Ma pole sellist valu pidanud kunagi kannatama. Ma röökisin üle kliiniku nii jubedalt, et mind viidi ruttu taharuumi. Kui protseduuri läbi viinud ilutegija mu kätt nägi, läksid tal silmad suureks ning ta oli segaduses. Ma karjusin, et mulle midagi külma peale toodaks, mille järel oli mu ümber mitu töötajat, kes vaheldumisi külmageelikottidega mu käsi maha püüdsid jahutada. Prooviti küll jahutavat vahtu ja geeli peale panna, kuid miski ei aidanud. Ma tundsin, nagu mu käsi põleks,“ kirjutab Merilin Taimre oma blogis Paljas Porgand.
Mis temaga juhtus? Merilin Taimre oli pöördunud ilukliinikusse Medemis kosmeetilise nahaprobleemiga, mille parandamiseks soovitas üks kliiniku töötaja fotonoorendust. See on 135 eurot maksev protseduur, milles nahka töödeldakse võimendatud valgusimpulssidega – tehnoloogia on sarnane laseriga.
Taimre protseduuri alguses kinnitas Medemise töötaja talle, et põletustunne on loomulik. „Mäletan, et esimesed fotosähvatused olid vasakule käsivarrele tehtud, kui tekkis põletav tunne. “See peabki selline kuumutav tunne olema,” rahustati mind. Mida rohkem sähvatusi tehti, seda kuumemaks ja põletavamaks eelmised muutusid. “See hakkab juba täitsa valutama!” tekkis minus väike paanika. Seejärel suunduti teise käe juurde, et anda esimesele puhkust. Tehti paar sähvatust ning needki põletasid. Selleks ajaks lahvatas mu vasak õlavars aga leegitsevalt punaseks ning valu muutus väljakannatamatuks,“ meenutab Taimre.
Edasi läks veel hullemaks. „Lõpuks sattusin ma lihtsalt šokiseisundisse, mis aitas mul toime tulla valuga. Mind jahutati järjepidevalt üle tunni aja. Mu käed mähiti üleni sidemesse ning sain imekombel kampsuni endale katteks peale panna. Seejärel viidi mind koju. Järgnesid minu kõige piinarikkamad paar päeva, mil nahk läks villi ja ma ei saanud reaalselt end ei pesta ega riidesse panna,“ kirjutab blogija.
Loomulikult pöördus Taimre arsti poole. „Käisin dermatoloogi juures, kes vandus maha kliinikud, kus viiakse läbi protseduure, milleks neil tegelikult ei tohiks lubagi olla: “Vaid spetsialiseerunud nahaarstid peaksid selliseid protseduure läbi viima“,“ meenutab Taimre. Nahaarst prognoosis, et kahjustuste paranemine võib kaks aastat, sest laser ulatus sügavatesse nahakihtidesse ja põhjustas püsiva pigmentatsioonihäire.
Võigas protseduur tehti Taimrele 2016. aasta novembris, kuid avalikkuse ette tuli ta alles nüüd, kaks aastat hiljem, kui armid on tõesti paranenud ja käte nahk taastunud.
Kliinik proovis hilinenult vastutusest vabaneda
Taimre lool on aga veel tõsisem tahk. Kliinik püüdis vastutusest pääseda. „Hirmust, et ma võin juhtunu kuhugi kaevata, palusid nad mul kuid hiljem allkirjastada see sama dokument, mis jäi neil minuga läbi rääkimata ja esitamata, et end võimalike tagajärgede vastutusest vabastada. Muidugi ma ei teinud seda,“ kirjutab Taimre. Ta kinnitab, et enne protseduuri ei hoiatatud teda ei võimalike ohtude eest ega tulnud siis ka jutuks, et klient peaks allkirjastama kliinikut vastutusest vabastava dokumendi.
Medemis kliinik keeldub ajakirjandusega rääkimast. Intervjuusoovi peale vastati Medemis kliinikust napi e-kirjaga, milles soovitakse hoopis positiivset kajastust. „Seadus ei võimalda meil avaldada tervishoiuteenuse osutamise infot, mistõttu ei saa me kommenteerida ka konkreetse patsiendiga seotut,“ vastab Medemise tegevjuht Tiina Üürike ajakirjaniku päringu peale ja lingib juurde Merilin Taimre postituse, milles Taimre kiidab, et Medemises tehtud mesoteraapia ja keemilise koorimise protseduurid mõjusid tema aknele positiivselt.
Ka Taimre ise on Medemises juhtunu osas väga leplik ega ole Medemises juhtunust terviseametile teada andnud. „See oli õnnetus ja juhtus juba mõnda aega tagasi. Ma ei ole pahatahtlik inimene,“ ütleb Taimre.
Mis võis Medemises valesti minna?
Fotonoorenduses kasutatavat IPL-tehnoloogiat peetakse üldiselt ohutuks. IPL -tehnoloogia kujutab endast valgusimpulssi, mis on spektraalselt filtreeritud ja millest on eemaldatud ohtlik UV-kiirgus. Seejärel valgusimpulssi võimendatakse ja suunatakse see naha sisemusse. Põhiliseks töövahendiks on sisuliselt temperatuur. Näiteks karvaeemalduse puhul IPL-kiirgus kuumutab nahas karvanääpsu ja hävitab juuksenäsa. Fotonoorenduse korral on töötlus vähem agressiivne ja rakke soojendatakse, et ergutada kollageeni ja elastiini tootmist.
IPLi ohud ilmnevadki siis, kui aparaati kasutatakse valesti. 2017. aastal ilmus USA meditsiiniajakirjas „The Journal of Clinical and Aesthetic Dermatology“ doktor David J. Goldbergi artikkel IPL-tehnoloogiast, mis muuhulgas loetleb IPL-aparaatide tekitatud kahjustusi ning nende põhjuseid. Goldberg selgitab, et IPLi komplikatsioonid tulenevad reeglina sellest, et aparaat seatakse liiga võimsale tööastmele või ei osata seda üldse õigesti kasutada. Komplikatsioonide seas levinumad on näiteks hüpopigmentatsioon ehk nahavärvi kaotus või hüperpigmentatsioon ehk vastupidi, naha tumedamaks värvumine. Samuti võib esineda karvanääpsupõletikku ja lihtsalt nahapõletusi.
Kuna Medemis-kliinik keeldub ajakirjandusega rääkimast, jääb teadmata, mis põhjusel Taimre Medemises tegelikult põletusi sai.
Medemis OÜ-l on terviseameti luba ambulatoorsete dermatoloogiateenuste osutamiseks.
Ettevõte teenis 2017. aastal üle 770 000 euro müügitulu ja jäi veidi enam kui 11 000 euroga kasumisse. Medemis kuulub Fubama OÜ kaudu Mika Bertel Peltolale.
Vaata fotosid kahjustustest
Fotosid tekkinud kahjustustest ja Merilin Taimre kirjeldust Medemises juhtunust saab põhjalikumalt lugeda tema blogis: https://paljasporgand.ee/meie-keha-pole-manguasi/
Oota lisa!
Delfi on esitanud Medemises juhtunu kohta päringud nii tarbijakaitseametile kui ka terviseametile.
Ootame ametkondadelt vastuseid küsimustele:
- Medemis kliinik püüdis end vastutusest vabastada. Kas seadus lubab seda?
- kui klient saab tervishoiuteenuse osutamise käigus kahjustada, millised on tema õigused hüvitist nõuda?
- millise käigu andnuks Merilin Taimre juhtunule terviseamet ja tarbijakaitseamet?
