Miks otsustas kaitseliit sotsiaalmeedias ebasobivalt sõna võtnud Urmas Reitelmanni ametisse jätta?
Kaitseliidu avalike suhete spetsialist Urmas Reitelmann, kes pälvis avalikkuse tähelepanu augustikuu lõpus, kui solvas sotsiaalmeedias nii sõjapõgenikke kui Eestis elavaid venelasi, sai tööandjalt hoiatuse. Kaitseliidu avalike suhete osakonna asetäitja major Tanel Rütman vastas, miks otsustas kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili anda Urmas Reitelmannile hoiatuse, mitte vabastada ta ametikohalt.
Seoses petitsiooniga Reitelmanni ametist vabastamisega, oli Rütmani sõnul kaitseliidu ülema seisukoht järgmine: "Ta on oma kommentaarid kõik andnud ja oma otsuses kindel. Muud ei ole rohkem öelda praegu. Juriidiliselt on see hoiatus," selgitas Rütman.
Küsimusele, kas kaaluti ka Reitelmanni vabastamist kaitseliidu ametikohalt ning kas kaitseliidu liikmete seas ollakse selles küsimuses ühel meelel, vastas Rütman, et kaitseliidu ülem kaalus igasuguseid seisukohti, kuid otsustas hoiatuse kasuks.
"Kaitseliit on nii suur organisatsioon, me pole siin mingeid küsitlusi teinud ja nagu näha, siis mingeid gruppe ja allkirjade korjamist ei ole siin ka algatatud. Kindlasti peab kaitseliit oma otsustes arvestama enamuse oma liikmete seisukohtadega."
Uurides, kas vastus viitab siiski sellele, et suurem osa kaitseliidust on Kiiliga ühel meelel, vastas Rütman, et päris niimoodi ei saaks öelda. "Aga kindlasti olid omad kaalutlused, et ta sellise otsuse tegi. Kindlasti on ta selline delikaatne asi ning seda ei saa hakata ühe mütsiga lööma. Liikmeid on meil palju: on igasugu arvamusi ja seisukohti."
Reitelmanni sõnavõtt on tekitanud suurt pahameelt vene keelt kõneleva elanikkonna seas ning pühapäeval algatasid ühiskonnaaktivistid petitsiooni, mille eesmärgiks on vabastada Urmas Reitelmann kaitseliidu avalike suhete osakonna spetsialisti ametikohalt. Kuivõrd arvestab kaitseliit sellise petitsiooniga?
"Ma arvan, et kindlasti jälgime kõiki ühiskondlikke protsesse ja petitsioone. See petitsioon on nii, nagu ta on. Kaitseliidu huvides on olla Eesti riigi teenistuses. Aga nende inimeste huvid, kes petitsioonile alla kirjutavad, nende motiivid võivad olla hoopis teistsugused: hoopis kahjustada meie organisatsiooni või Eesti riiki laiemalt," sõnas Rütman.
