Mikser: Trump püüab liitlastele edastada kaht tema jaoks olulist sõnumit
Brüsselis Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil viibiv välisminister Sven Mikser ütles Delfile USA järgmise presidendi Donald Trumpi sõnu NATO iganemise kohta kommenteerides, et Trump püüab oma liitlastele edastada kaht tema jaoks olulist sõnumit ja tema sõnad ei peegelda veel tingimata ta tulevase administratsiooni tegelikku poliitikat.
Välisminister Sven Mikser leiab, et liiga palju ei tasu Trumpi säutsudes ja intervjuudes öeldud üksikutest lausetest järeldada selle kohta, milline saab olema Trumpi administratsiooni tegelik poliitika. „Sellest saame aimu siis, kui ta ametisse astub. Seda poliitikat kujundab ta kindlasti koos administratsiooni nende liikmetega, kes konkreetsemalt vastutavad erinevate julgeolekuga seotud portfellide eest,” rõhutas Mikser.
Mikser märkis, et Trump püüab seoses NATOga oma liitlastele edastada kahte tema jaoks olulist sõnumit. „Üks on see, et ta pole rahul sellega, kuidas NATOs jagatakse ühist koormat,” osutas Mikser, et Trump tahaks näha, et NATO Euroopas asuvad liikmesriigid maksaksid rohkem, kui nad seda praegu teevad. Ütles Trump tõepoolest ju intervjuuski otse välja: „Paljud neist riikidest ei maksa, mida nad peaksid maksma, mis minu arvates on Ühendriikide suhtes väga ebaõiglane.”
Sellega, et kogu allianss peaks täitma oma kohustusi kaitsekulutuste osas, on tegelikult nõus ka Eesti. „Me oleme seda ka juba ammu enne Trumpi presidendiks valimist rõhutanud, et on oluline, et kõik liitlased vähemalt kaks protsenti SKP-st kaitsele kulutaks,” sõnas Mikser.
Teine sõnum, mida Trump tahab Mikseri kinnitusel edasi anda, on see, et liitlased peaksid tegelema temale kui USA presidendile prioriteetsete julgeolekuteemadega. „Eeskätt terrorismivastase võitlusega,” märkis Mikser. Trump ütles intervjuus The Timesile ja Bildile, et NATO on iganenud, sest see ei kaitse terrorirünnakute eest. Mikser sõnas aga, et ka väga paljudele Euroopa riikidele on terrorismiga võitlemine oluline prioriteet, kuid tähtis on, et selle kõrval ei jääks tagaplaanile NATO tuumikfunktsioon ehk kõigi liitlaste ühine kaitse. Sealjuures osutas Mikser, et terrorivastane võitlus pole valdkond, mille eest oleks üles kutsutud vastutama ainult NATO.
Samas viitas Mikser, et terrorirünnakute ärahoidmisega tegelevad iga päev nii NATO liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu liikmesriikide organid ja luureteenistused. „Võitluses terrorismiga on paraku alati nii, et isegi eduka võitluse on lihtsalt rohkem ennetatud terrorirünnakuid ja vähem neid, mis teoks saavad, aga päriselt saavutada olukorda, kus maailm on päriselt terrorivaba, nähtavas tulevikus kardetavasti ei õnnestu,“ osutas Mikser. „Neid viise, kuidas võidelda terroristidega ja ühtlasi tegeleda ka terroriennetusega — väga paljud nendest mehhanismidest ei ole tõepoolest NATO tööriistakastis ja tingimata ei peagi olema. Küll aga on viinud NATO läbi ja on viidud NATO juhtimise all läbi mitmeid operatsioone, mille üheks põhiülesandeks on ka terroriohu vähendamine.”
Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier ütles, et Trumpi väljaütlemised teevad talle muret, ning kinnitas, et ka NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi häiris Trumpi intervjuu. Mikser rõhutas, et ei ole mingit põhjust seada NATO vajalikkust küsimuse alla — NATO on olnud ja jääb maailma üheks olulisemaks ühiskaitse organisatsiooniks. „Ma arvan, et NATO enda liikmesriikide poliitikutel ei ole mõtet esineda väljaütlemistega, mis selle organisatsiooni mainet ja tõsiseltvõetavust ei tugevda, vaid pigemini vastupidi. Mõistan ka Steinmeieri ja Stoltenbergi muret,” sõnas Mikser.
Kreml teatas omakorda Trumpi sõnade peale, et Moskva on samu seisukohti juba ammu väljendanud. Mikser märkis, et see on Kremlilt täiesti ootuspärane reaktsioon. „Selliste propagandistlike nõksudega kindlasti Moskva ei meid ega ka meie liitlasi rajalt maha ei võta,” lisas Mikser.
Trump käis välja ka idee, et Washington võiks loobuda Venemaa-vastastest sanktsioonidest, kui Moskva lepib ameeriklastega kokku tuumarelvade arvu vähendamises. Mikser sõnas, et Brüsselis kolleegidega vesteldes on kõlama jäänud ühene arusaam: sanktsioonid Venemaale on kehtestatud seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu ja need on seotud konkreetsete nõudmistega.
„Kindlasti neid sanktsioone ei saa ega tohi ümber vaadata või tühistada pakikaubana mingite muude teenete eest. See on minu kindel seisukoht ja see on ka kõigi Euroopa partnerite seisukoht,” kinnitas Mikser. „Kui Trump soovib vestelda ja läbi rääkida Venemaaga tuumarelvastuse kärpimise üle, siis kindlasti ei saa ega tohi seda siduda Ukraina suveräänsuse või territoriaalse terviklikkuse küsimusega.”
