Rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas ETV saates "Foorum", et valitsuses on vaidlusi põhjustanud järgmise aasta majanduskasvu prognoos. Tema sõnul on turud hästi ebastabiilsed ja prognoosi hakati alla võtma.

„Üks reaktsioon on selline, et me vähendasime majanduskasvu prognoosi ennast neljalt kolmele protsendile,“ kõneles ta. Rahvusvahelised prognoosid kõiguvad tema sõnul 3,5 kuni 5,1 protsendini. Ligi lisas, et tehtud on ka riskistsenaariumi. „Vot selle riskistsenaariumi valmistamine jäi nõrgaks ja see mind õnnelikuks ei tee,“ lausus ta.

Ligi sõnul oli tema tahtmine, et krokodillidekomisjoni tegutsemist vältida ja tekitada eelarvesse puhver, kuid see ei õnnestunud. „Sisuliselt on eelarve tasakaalus, see number näeb kole välja ja ajad on ebakindlad, see teeb mulle muret, aga eelarve on konservatiivne,“ ütles ta.

Riigikogu liige ja rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL) kõneles, et kui teatavad kulud eelarvest maha arvata, siis ei oleks eelarve defitsiidis. Tema sõnul on mitmed kulud paratamatud või varasemalt kokku lepitud.

„Ma nägin seda, et ministrite soovid olid tihti suuremad, aga samal ajal said kõik aru, et see eelarve tuleb vastu võtta konservatiivsemana,“ kirjeldas ta valitsuskabineti tööd eelarve koostamisel.

Sesteri sõnul maksukoormus järgmisel aastal ei tõuse. „Siin on lihtsalt väga erinevad lähenemised, kuidas maksupoliitikat Eestis ajada,“ lausus ta. Prognoositav maksukoormus jääb järgmisel aastal samale tasemele ehk 32,4 protsendile.

Reaalne vaesumine jätkub

Riigikogu liige, keskerakondlane Kadri Simson rõhutas aga tavainimese olukorda, mis järgmisel aastal tema sõnul ei parane. „Reaalne vaesumine jätkub,“ väitis ta. „Paremerakonnad on jäänud truuks oma stiilile, et kingitusi tehakse kõige jõukamatele. Ma näen käegalöömist, et mindagu Eestist ära, eks siis aastate pärast saab käivitada kalli projekti - „Talendid koju“,“ kõneles Simson, kelle sõnul oleks valitsustel kergem hoida Eesti inimesi Eestis tööl.

„Valitsus prognoosib väga julgelt maksude kasvu, see saaks toimuda ainult palkade ja sisetarbimise kasvu arvelt,“ kõlas Simsoni kriitika.

Riigikogu liige samuti opositsioonis olev sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles, et viimase paari nädala targutamine riigikogu saalis on mitte ainult eksitav, vaid ka vale. Ta ütles end kuulvat väga sageli laulu, mille refräänis kõlab „Kreeka, Kreeka, Kreeka“, kuid pigem tuleks eeskujuks võtta Soome.

„Vat Soomet teeks küll, ühiskonda, kuhu meie siit laevaga sõidame täna tööle, kus inimeste tulu erinevused ja elatustasemete erinevused ei ole nii suured kui Eestis, kus aetakse teistsugust rahapoliitika kui Eestist,“ loetles Nestor põhjanaabrite eeliseid. „Meil tuleb aga välja, et kui sa oled Reformierakonna vastu, siis sa oled kreeklane.“

Nestor tõstaks eelarve tulude poolt. „Tegelikult tööpuuduse juures peaksid kulud töötutele olema suuremad kui on tulud,“ kõneles ta. „Meil hoitakse seda vastupidi.“ Ta nimetas sotsiaalkindlustuse fonde – eelarve tasakaal saavutatakse töötukassa reservide arvelt.

Töötukassa raha pole riigi, vaid on töötajate oma

Tema sõnul võiks tõsta tulumaksu protsenti ja lasta töötuskindlustuse makse protsenti alla. Vahe on Nestori sõnul väga lihtne – töötuskindlustuse maksu võetakse töötasu pealt, tulumaksu võetakse ka muude tulude pealt, näiteks dividendide pealt. „Me näeme juba mitmendat aastat, et kogu raskus on tarbijal ja palgasaajal, mitte tulu saajal,“ lausus Nestor.

Ligi möönis, et töötukassa puhul Nestori jutt kehtib, kuid haigekassa on miinuses 60 miljoni euroga ja pensionikassa ei kata juba ammu enam pensionitõuse ära.

Nestor märkis, et rahandusminister on haigekassa nõukogu liige ja rahandusministeeriumi kantsler on töötukassa nõukogu liige, seetõttu pole rahade väärkasutust karta. Kuid ta polnud nõus töötukassa rahade kasutamisega. „See ei ole riigi raha, mis on töötukassas, see on töötajate ja tööandjate raha,“ lausus Nestor, kelle sõnul valitsus rikub praegu vatasemat kokkulepet, pidades seda enda rahaks.

Nestori sõnul kiidab valitsus ennast pensioni tõstmise eest, kuid pensioni tõstab seadus ja nende reeglite järgi peaks pension tõusma 5,4 protsenti, kuid valitsus tõstab 4,4 protsenti – valitsus amortiseerib varasemate aastate alalaekumise. Ta märkis, et seadusest tulenevalt on valitsusel selleks küll ka õigus.

Valitsus pigistab kivist vett välja

Simsoni sõnul on Eesti olukorras, kus valitsus pigistab kivist vett välja ja samas annab väga julgelt välja garantiid teistele riikidele. Simson leidis, et maksud võiksid olla õiglasemad - ei saa võtta maksudega raha ära inimestelt, kes pärast maksude maksmist lähevad sotsiaalabi küsima.

Simsoni sõnul väheneb ostujõud iga aasta. „Meil on võimalus seista ka selle eest, et ostujõud säiliks, meie oleme välja käinud teised lahendused,“ rääkis ta. „Lahendus on kõrgem maksuaste suurema sissetulekuga inimestele. See vastus, et raha ei ole ja raha ei tule, ei ole pädev. Raha on ka täna olemas.“

Simsoni sõnul räägitakse haridus- või päästevaldkonnast, sest sinna pannakse euroraha majade renoveerimiseks, aga õpetajad, päästjad ja politsienikud vaesuvad. Simsoni sõnul tuleb alandada makse, mis tõstavad elukallidust.

Lahendus pole maksude tõstmises

Ligi sõnul ei ole lahendus maksude tõstmises, vaid tuleb saavutada ka efektiivsus. „Ei saa olla nii, et õpetajad on tühjades ruumides,“ ütles Ligi ja lisas, et ka päästeametis on sama lugu, kus me kulutame rahvusvaheliselt väga palju valdkonnale. „Me rõhume järjest suuremale kvantiteedile,“ kõneles ta. „Me kõik kannatame praegu seda, mis buumi ajal juhtus, pingutati üle.“

Päästjate palk on Ligi sõnul praegu Eesti keskmine palk. „Ma ei taha öelda, et nad ei vääri rohkem, aga see on meie võimekus,“ möönis ta.

Nestor mõtles ennast õpetajaks, kes teab, et Eestis õpilaste arv väheneb ja hariduskulud on suured. „Tekib olukord, kus Eestis on üks ja sama võim, kes koole kinni ei pane ja palka ka ei tõsta,“ rääkis Nestor. „Mis valitsus see on, mis otsuseid ei tee ja palka ka ei tõsta?“ Ta nimetas ka haldusreformi, mis siiani on tegemata, seepärast ei läinud tema sõnul ka läbi eelmise haridusministri Tõnis Lukase haridusreform.

Nestori sõnul tuleb riigikogus riigieelarve seaduse üle äge vaidlus ja muudatusettepanekud on juba arvutis valmis. „Ma usun ja loodan, et arutelu tuleb asjalik ja poliitvahtu ei peksta üles,“ avaldas ta.

Rahandusminister Ligi väitis, et Eesti rahandusseis on Euroopas parim. „Me ei ole võlgades ja me suudame investeerida, me suudame elatustaset tõsta ja järgmine aasta tõusevad reaalpalgad,“ loetles ta.

Riigieelarve tuleb riigikogus esimesele lugemisele 26. oktoobril. Järgmise aasta eelarve tuludeks on 6,11 miljardit eurot. Kulud on 6,57 miljardit eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvavad kulud 11 protsenti ehk 652,7 miljonit eurot. Eelarve on koostatud defitsiidiga 2,1 protsenti SKPst.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Sinu vihjest võib saada uudis

Olulist sündmust märgates tee pilt või video ja saada Delfisse. Vaatame vihje üle ja jagame sinu märkamist Eestiga. Saada vihje:

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid