Parlamendierakonnad: kui juba sotsiaalmaksu langetada, siis korralikult. Hetkel puudub reformiks aga arusaadav ja kindel plaan
"Sotsiaalmaksumäära langetamine ühe protsendi võrra ei ole mõistlik – see on Reformierakonna hädine püüd häbematute aktsiisitõusude taustal ettevõtjatele pugeda," teatas opositsiooni kuuluva Vabaerakonna esindaja Andres Ammas.
Sotsiaalmaksu vähendamine ja väheneva maksulaekumise kompenseerimine tarbimismaksude tõstmise abil lööb Ammase sõnul eeskätt väiksemate sissetulekutega inimeste rahakoti pihta. Suured muudatused nõuavad laia ühiskondlikku kokkulepet ja piisavalt aega selgitusteks. "Tervishoiu rahastamine on Rõivase valitsuse Achilleuse kand, mis kisub alasti valitsuse jõuetuse otsustada," nentis opositsiooni kuuluva Vabaerakonna esindaja.
Siim Kallas on välja toonud vähendada sotsiaalmaksu 15 protsendini, ent pole täpsemalt selgitanud, missugune on tema plaan. "Hoopis reaalsem on Ardo Ojasalu kava vähendada sotsiaalmaksu määra 25%-ni, jagades selle tööandja (15%) ja töövõtja (10%) vahel," selgitas Ammas.
IRL: Sotsiaalmaksu langetamise idee on Reformierakonna valimislubadus
Kuigi rahandusminister Sven Sester on IRL-i liige, rõhutavad IRL-i esindajad, et sotsiaalmaksu langetamise idee on Reformierakonna valimislubadus ning selle sätestab eelmisel suvel vastu võetud sotsiaalmaksu seadus, mis on üks osa koalitsiooni maksupaketist.
"Sotsiaalmaksu langetamine oli Reformierakonna valimislubadus, nii nagu IRL lubas tulumaksutagastust madalapalgalistele inimestele," tõi välja IRL-i fraktsiooni esimees ja riigikogu rahanduskomisjoni liige Priit Sibul. Riigieelarve strateegia on koostatud sotsiaalmaksu langetamisega arvestades, kuid suurema maksulangetuse idee pole Sibula sõnul praegu tõsiseltvõetav. "Seda mõtet on mõtet arutada, kui tehakse ka rehkenduse teine pool, ehk näidataks ära, kust tulevad tulud. Sotsiaalmaksu langetamine poole võrra ilma tulusid näitamata pole tõsiseltvõetav," nentis Sibul.
Võimaliku balansi tekitamiseks on seaduses automaatne kompensatsioonivalem, mis tagab, et Haigekassa tulud sellest ei vähene ja haigekassa saab ikka 13%-ga võrdse osa sotsiaalmaksust nagu siiani. "Seega jutud sellest, et see otsus vähendab Haigekassa sissetulekuid, näitavad, et inimesed pole seadust lugenud või sellest aru saanud," sõnas Sibul.
Lisaks on riigikogu võtnud vastu põhimõtte, et makse muudetakse hiljemalt 6 kuud enne eelarveaasta algust. "Seega 2017. aasta osas on rong tegelikult läinud ja siin ei ole midagi arutada," ütles Sibul kokkuvõtteks.
Sotsid kinnitavad: sotsiaalmaksu langetamise plaan on koalitsioonilepingu osa
"Sotsiaalmaksu 1%-lise langetamise plaan on koalitsioonilepingu osa. Selles plaanis muutuste tegemise initsiatiiv saab tulla erakonnalt, kelle ettepanekul see plaan leppesse sisse sai. Kuniks sellist initsiatiivi ei ole, peame õigeks lähtuda teadmisest, et vajalik lisaraha tuleb leida muudest vahenditest. Lähiaastatel on haigekassa varasematel aastatel kogutud reservid piisavad, et tagada tänasel tasemel raviteenuste kättesaadavus," sõnas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Helmen Kütt.
Samas on fakt, et pikemas plaanis Eesti elanikkond vananeb ja sellega seoses väheneb maksumaksjate arv, tervishoius ja ravimitööstuses tõusevad hinnad inflatsioonist kiiremini ning ka meedikute palgad tahavad tõstmist. See tähendab, et lisaks paari aasta perspektiivile vajame me väga põhimõttelist laadi muutusi ka nii-öelda pikemas mänguplaanis.
See kokkulepe peab olema oluliselt laiemapõhjalisem kui tänane koalitsioon, sest peame tegema otsuseid kümneteks aastateks ette. Sotsiaaldemokraadid on selleks oluliseks otsuseks valmis.
EKRE: sotsiaalmaksu muutmine ilma suuremate reformideta pole mõistlik
"Sotsiaalmaksu määra muutmine ilma kogu maksusüsteemi reformimata ei pea me mõistlikuks," on EKRE seisukoht. Nimelt hääletas erakond nn maksupaketi kobareelnõu vastu. "Ja õigesti tegime – hoiatasime juba pooleteise aasta eest, et plaanitud maksulaekumisi maksutõusudele ei järgne, vaid pigem on oodata laekumiste vähenemist. Mingit positiivset mõju sotsiaalmaksu langetamine majandusele, ettevõtetele ega palgatõusule ei anna," sõnas EKRE fraktsiooni esindaja Martin Helme.
Helme sõnul vajab Eesti maksusüsteem põhjalikku ülevaatamist ja ümbertegemist. "Sotsiaalmaksu oluliselt suurem langetamine on võimalik siiski vaid juhul, kui teeme põhimõtteliselt ümber tervishoiu rahastamise. Meie erakond peab parimaks lahenduseks kohustuslikku erakindlustust," tõi Helme välja. Aga et see ei tooks inimestele kaasa märkimisväärset väljaminekute kasvu, tuleks Helme sõnul sotsiaalmaksu tervisekindlustuse osa muuta välja makstava palga osaks. "Loomulikult oleks tegemist ümberkorraldusega, millel on erakordselt palju nüansse ja detaile, mis tuleb hästi läbi mõelda, et süsteem tegelikult toimima hakkaks," sõnas Helme.
Oluline on aga mitte lasta tööjõul riigist välja liikuda. "Me peame vähemalt osa oma inimesi tagasi saama, muidu ei ole võimalik majandust kiiremale kasvule pöörata. Töö on ainus asi, mis rikkust juurde loob ja kui meil töötegijaid ei ole, siis rikkust juurde luua ei saa," sõnas Helme.
Reformierakond: valitsuse eesmärk on langetada tööjõumakse kiiremas tempos
"Valitsuse eesmärk on langetada tööjõumakse ning kindlasti sooviksin ka mina, et need langeks kõrgemas tempos kui praegu kokku lepitud 1% sotsiaalmaksu langetus ning maksuvaba tulu tõstmine 205 euroni aastaks 2019," nentis riigikogu rahanduskomisjoni esimees ja Reformierakonna liige Remo Holsmer.
Holsmer tõi välja, et rahaliste võimaluste tekkimisel on tööjõumaksude langetamine Reformierakonna prioriteet ka edaspidi.
"Küll aga ei saa siduda ilmsiks tulnud Haigekassa miinust sotsiaalmaksu langetamisega. Maksu alandamisest vähem laekuvad summad kaetakse muude tulude arvelt ja sellega on järgmise 4 aasta riigieelarve strateegias arvestatud," sõnas Holsmer.
Haigekassa miinuse puhul lühikeses vaates on Holsmeri sõnul tegu nii prognoosivea kui ka objektiivsete täiendavate kulutuste tegemise vajadusega. "Usun, et selles osas pakub töö ja terviseminister Ossinovski, kes on ühtlasi Haigekassa nõukogu esimees, välja lahendused," sõnas parlamendisaadik.
Ometi tuleb rahvastiku vananemisest ja ka vähenemisest tingitud pikaajaliste struktuursete probleemidega Haigekassa eelarves aga kindlasti eraldi tegeleda. Ühe lahendusena näeb Holsmer eraravikindlustuse rakendamist n-ö ravikindlustuse II sambana. "Nõudlust sellise kindlustusliigi järel on ja see tooks tervishoiussüsteemi rohkem raha," ütles Holsmer.
Teise ettepanekuna toob Holsmer välja patsientide vaba liikumise võimaldamise raviasutuste vahel, mis omakorda suurendab hoolimata raviasutuse omandivormist nende omavahelist konkurentsi, parandab efektiivsust ning mis kõige olulisem, võimaldaks patsiendid terveks ravida kiiremini. "Paraku hetkel konkurents ei toimi, samade ravijuhtude hinnad erinevad haiglate puhul 10-20% ja ometi tellib Haigekassa ravijuhtumeid ka kallimast haiglast. Tekib küsimus, miks see on nii? Ossinovski on Haigekassa täiendavaks rahastamiseks välja pakkunud uute maksude sisse viimist, kuid ma seda ei toeta," sõnas Holsmer.
Mis puudutab Siim Kallase ettepanekut langetada sotsiaalmaksu poole võrra, siis mõtte teine pool ehk kuidas kaetakse eelarve alalaekumine, jäi ka riigikogu rahanduskomisjoni esimehele ebaselgeks. "Sellise maksulangetuse mõju riigieelarvele on üle miljardi euro (võrdluseks, et Haigekassa eelarve tulude maht on sel aastal miljard eurot), aga kindlasti on Siim Kallasel kui endisel rahandusministril täpne plaan, kuidas seda miinust katta," sõnas Holsmer.
Keskerakond: tervishoiusüsteemis on selgelt raha puudu
Keskerakonna fraktsioon oli sotsiaalmaksu alandamise ettepaneku vastu juba algusest peale. "Kui me vaatame Haigekassa eelarve puudujääki ning ravijärjekordi, siis on näha, et tervishoiusüsteemis on raha selgelt puudu. Sotsiaalmaksumäära vähendamine halvendab olukorda veelgi – 2017. aastal prognoositakse laekumise vähenemiseks 40,5 miljonit ning 2018. aastal 86 miljonit eurot," tõi välja Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.
Lisaks tervishoiusüsteemist raha välja viimisele, pole Simsoni sõnul selle sammu üle õnnelikud ka ettevõtjad, kelle tarvis seda langetust väidetavalt tehakse. "Isegi Eesti Maksumaksjate Liit ei kiida seda maksulangetust heaks, kuna nende hinnangul ei anna sotsiaalmaksu vähendamine selles ulatuses tööandjatele piisavalt suurt efekti, et luua uusi töökohti või viia majanduses läbi struktuurseid reforme. Selles suhtes pean ma nõustuma Siim Kallasega, kes ütleb, et kui juba maksusüsteemis teha muudatusi, siis tuleb seda teha suurelt. Senisest protsendipunktidega mängimisest ei ole kasu. Paraku ei ole tänane valitsus sama meelt," kirjeldas Simson.
Sotsiaalmaksu saab vähendada ainult mõne teise maksu tõstmise arvelt, sest meie ravi- ja pensionikindlustussüsteemi tulevik ei ela kindlasti üle sotsiaalmaksulaekumiste vähenemist ilma nende kompenseerimiseta läbi klassikalise ettevõtte tulumaksu taastamise. Kuigi esmapilgul tundub, et ühe maksutulu asendamine teisega ei anna ettevõtjatele midagi, siis tegelikult see ei ole nii. Kõrge sotsiaalmaksuga karistatakse töökohti loovaid tootmisi.
