"Pealtnägija": kas kohtutäituril on õigus tulemustasule, kui ta ühtegi eurot võlga sisse ei nõua?
Eestis on kümneid tuhandeid pikaajalisi võlgnikke, kuid nüüd selgub, et neid taga ajavate kohtutäiturite tasudes on peidus põhimõtteline vastuolu: kui täitur ei suuda midagi sisse nõuda, kas sellelt tohib võtta tulemustasu, uuris "Pealtnägija".
Kohtutäituri tasu koosneb kolmest komponendist: täitemenetluse algatamise tasu (umbes kakskümmend eurot), täitekulud (kirjade saatmise eest, teatud raamatupidamisliku tegevuse eest), kohtutäituri põhitasu (mille kohtutäitur saab n-ö tulemustasuna võla sissenõudmise eest), vahendab ERR-i uudisteportaal.
Isegi kui rahatrahv aegub - näiteks väärteotrahvid aeguvad nelja aastaga -, siis kohtutäituri tasud mitte. Samas ütleb seadus, et kohtutäituri põhitasu sõltub summast, mis õnnestub tagasi saada.
Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa leiab regulatsioonile tuginedes, et juhul, kui põhinõuet nõutakse sisse 0 eurot, siis ei peaks olema õigust ka põhitasule.
Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja ametikogu juhatuse esimees, 20 aastat kohtutäiturina töötanud Janek Pool ütleb, et iga täitur vastutab oma tegevuse eest ise ja koda millekski sundida ei saa. Samas võib ka iga täitur ise otsustada, kas küsib põhitasu või mitte. Kui küsib, tuleb seda ka põhjendada.
"Minul ei oleks mitte midagi selle vastu, kui seadus detailselt selgitaks lahti, kuidas tuleb kohtutäituri tasu võtta. Täna seda ei ole," lausus Pool.
Gunnar Vaikmaa justiitsministeeriumist lubab, et vajadusel tuleb kokku töögrupp, tehakse analüüs ning võimalik, et sellest sünnib lõpuks mingi seadusemuudatus.
