Politoloog: Keskerakond võiks oodata, kuni valitsus ise laguneb

Politoloog Rein Toomla sõnul tähendab Jüri Ratase valimine Keskerakonna esimeheks suurenenud võimalust kaasata Keskerakonda erinevatesse valitsuskoalitsioonidesse, kuid küsimärgi all on, kas see on kasulik.

Toomla hinnangul tähendab Keskerakonna juhi vahetus Keskerakonnale ennekõike uusi võimalusi jõulisemaks osalemiseks Eesti poliitikas. “Selle all tuleb mõista seda, et kas Keskerakond võiks nüüd sobida valitsusparteiks või mitte,” selgitas Toomla.

Viimase ajani oli teiste erakondade liidrite arvates peamiseks takistuseks Edgar Savisaare isik, keda nüüd enam ei ole. “See tähendab seda, et teistel erakondadel on ühelt poolt kadumas umbusk ja teiselt poolt tekkinud võimalus kaasata Keskerakond võimalikesse koalitsioonidesse. Kas see realiseerub või millal see realiseerub, ei olegi niivõrd tähtis, aga Keskerakond võib nüüd alustada paremate suhetega teiste erakondadega,” ütles Toomla.

Valitsuskoalitsiooni muutumise tõenäosus sõltub Toomla sõnul paljudest asjaoludest. “Esimene asi ongi see, et kuidas läheb umbusaldushääletus. Kui see tõepoolest läbi läheb ja peaminister lahkub selle tulemusel, siis on selge, et uut valitsust ilma Keskerakonnata moodustada ei saa. Teiselt poolt, kui see umbusaldus ei peaks läbi minema — ja see on väga keeruline —, siis tekitab see kindlasti teistes erakondade küsimusi, et miks me peaksime hakkama koostööd tegema selle erakonnaga, kes tahtis meid jõuga kukutada,” rääkis politoloog.

“Keskerakond võiks oodata, kuni see valitsus ise laguneb ja tema poole hakatakse pöörduma, et kuulge, me ei saa enam koos olla,” leidis ta, lisades, et sellel pole tähtsust, kes Keskerakonna poole pöördub. “Võivad pöörduda reformierakondlased, sotsiaaldemokraadid, isegi IRL,” sõnas ta.

Valitsusse minek ei pruugi olla kasulik

Toomla märkis, et Keskerakonnal ei pruugigi olla valitsusse minek kasulik. “See on väga suure küsimärgiga, kuna kohalikud valimised on tulemas. Kas on hea olla enne kohalikke valimisi valitsuses — see on miljoni miljoni euro küsimus. Eks valitsuses olemisel on oma kasu muidugi olemas, aga valitsuses tuleb teha tihtipeale ebapopulaarseid otsuseid ja see võib mõjuda,” selgitas Toomla.

Küsimusele, kas tõenäolisem on Keskerakonna koalitsioon Reformierakonnaga või ilma oravaparteita, vastas Toomla, et kõik koalitsioonid on võimalikud. “Tegelikult on kõik meie erakonnad üsna lähedased. Ükskõik milline kombinatsioon tuleb, ei ole põhjust arvata, et ette võetakse ette mingeid radikaalseid muudatusi.“

Juhul, kui Keskerakond on tulevase koalitsiooni liider, võiks see Toomla arvates tähendada astmelise tulumaksu kehtestamist, mis aga ei ole tegelikult põhimõtteline muudatus. “See üsna väike asi muude asjade kõrval, kui me räägime tõesti põhimõttelistest muudatustest.”

Kui Keskerakond teeb koalitsiooni Reformierakonnaga, siis on Toomla sõnul selge, et Reformierakond on veidi jõulisem partner. “Tõenäoliselt Keskerakond ei saa sugugi minna seal oma kogu plaaniga. See oleks hea, kui kümnest punktist kaks tuleb arvesse. Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide vähemusvalitsuse või Keskerakonna ja kahe partneri koalitsioonis oleks võimalused pisut suuremad,” analüüsis politoloog.

Laupäeval Paides toimunud Keskerakonna erakorralisel kongressil valiti uueks erakonna esimeheks Jüri Ratas. Ratast toetas 654 delegaati, tema vastaskandidaat Yana Toom kogus 348 häält.