Ratas: riigid peavad Pariisi kliimakokkuleppe ellu viimiseks suurendama ühiseid pingutusi
„Kliimamuutuste edukaks ohjamiseks on vaja suurendada kõigi riikide ühiseid pingutusi. Leppides kliimaleppe elluviimiseks kokku ühised reeglid, näitame veenvat tahet probleemiga tegelda. Puhta elukeskkonna tagamine on meie kohustus järeltulevate põlvede ees,“ ütles peaminister Jüri Ratas. Koos Euroopa Liidu liikmesriikidega töötab Eesti selle nimel, et minna üle vähese süsinikuheitega majandusele.
„Selline üleminek ei ole kindlasti lihtne, kuid annab hea võimaluse muuta meie majandust viisil, mis oleks kestlik ning tooks kasu kõigile. Nii saame luua võimalusi majanduse edendamiseks kui ka keskkonnahoiu suurendamiseks,“ lausus Ratas. Aastaks 2050 tahab Eesti vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.
Eesti panustab peaministri sõnul kliimamuutuste ohjamisse ka arenguriikidega koostööd tehes. „Keskendume rohelise tehnoloogiaga alustavatele ettevõtetele ja valitsusvälistele organisatsioonidele, kes ekspordivad oma lahendusi ja oskusteavet arengumaadesse. Varasemalt on Eesti näiteks aidanud Vaikse ookeani väikesaari hädaolukordade satelliitside võimekuse tõstmise ja päikesepaneelidega,“ sõnas peaminister.
Ratas tõi ka esile tänavu septembris 158 riigis toimunud Maailmakoristuspäeva, mis oli Eesti suur kingitus maailmale oma sajanda sünnipäeva puhul. „Samal ajal meie kõigi ühist elukeskkonda koristanud 15 miljonit inimest andsid tugeva sõnumi heast koostööst suure eesmärgi nimel,” lausus Ratas.
Eesti toetas ka Poola algatatud Sileesia solidaarsuse ja tööjõu õiglase ülemineku deklaratsiooni, mille eesmärk on kliimapoliitika kavandamisel ja ellu viimisel arvestada töötajate õiguste ja võimalustega ning kaasata tööturu osapooli.
Üleminekul vähese kasvuhoonegaaside heitega majandusele tuleb peaminister Ratase sõnul hoolitseda selle eest, et meie töötajatele oleks tagatud kõik võimalused muutustega kohaneda. „Töökohtade kadumisel tuleb aidata luua uusi ning pakkuda inimestele ümberõpet. See tagab elatustaseme püsimise ja kasvu ning annab võimaluse vältida töökaotuse tõttu tekkivaid sotsiaalseid probleeme,“ ütles peaminister Ratas.
Peaminister Ratas kohtus kliimakonverentsi ajal eraldi ka mitmete riigi- ja valitsusjuhtidega. Pikemad kohtumised toimusid Nauru presidendi Baron Divavesi Waqa, Nigeeria presidendi Muhammadu Buhari ja Nepali presidendi Bidya Devi Bhandariga, kellega arutati koostööd kliimaeesmärkide täitmisel, samuti riikide vaheliste suhete arendamist.
Katowices kaks nädalat kestval konverentsil osaleb ligikaudu 30 000 inimest, kelle seas on nii riigijuhid kui ka valitsusasutuste, omavalitsuste, ettevõtjate ja vabaühenduste esindajad.
2015. aasta detsembris toimunud Pariisi kliimakonverentsil COP21 võtsid 195 riiki vastu üleilmse kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks. Kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõus pikemas perspektiivis tunduvalt alla kahe kraadi võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi.
