Reinsalu: monopolidevastane seadus pidurdab hinnatõuse
IRLi esimees Urmas Reinsalu lükkas tagasi süüdistuse, et IRL on rikkunud oma valijatele antud lubadust langetada kodukulusid. Riigi võime kodukulusid kontrolli all hoida on aga piiratud, sest riik ei kontrolli maailmaturu hindasid.
Miks inimeste kodukulud ei lange, vaid kasvavad?
Eluasemekulud on seotud sisendhindadega. Need on Gazpromi gaas, millega Eestis köetakse 40 protsenti kortermajasid ja mis tuleb Eestisse sisse Euroopa keskmisest kõrgema hinnaga. Paraku peegeldub see tarbijate arvetel. Muude küttevahendite hind on seotud üldjoontes nafta hinnaga, ka see kerkib.
Mida saab riik teha? Enne eelmisi parlamendivalimisi töötasime välja oma programmi, lähtudes sellest, mida riigil on võimalik teha. Pakkusime välja mitu meedet ja panime need kirja ka Mart Laari allkirjaga valimislepingusse. Need olid kodualuse maamaksu kaotamine, teiseks kortermajade soojustamise programm. See programm on olnud suure huvi tõttu üle ootuste edukas, selle aasta raha lõppes juba suve lõpu seisuga otsa. Lepingutega on kaetud, tööd on alanud või hakkavad pihta ligi viiel protsendil meie korterelamufondist. Ka järgmise aasta eelarves on sellele programmile raha ja kindlasti 2014. aasta Euroopa finantsperspektiivist peame mõistlikuks sellele programmile suuremas mahus edasi arendada. Et 2020. aastaks suudaksime riigi toel renoveerida pool korterelamufondist.
Väga paljud inimesed vaatavad samal ajal oma iga talv kasvavaid kommunaalmaksete arveid ja neile tundub, et IRL on neid petnud.
IRL peab oma sõna. Need asjad, mida me oleme lubanud ja mida riigil on võimalik teha, et tõhusalt ja eesmärgipäraselt kodukulusid kahandada, need me ellu viime. Nimetasin kodualuse maamaksu kaotamist – mille mõju on loomulikult riigi eri piirkondades erinev. Teiseks kortermajade soojustamine. Üks programm, mille jätkumist oleme lubanud, on lasterikaste perede kodutoetuse meede, selle programmi kaudu on oma kodu saanud remontida või laenumakseid ära maksta üle 1300 pere, kus kasvab neli või rohkem last.
Mis puudutab reguleeritud hindasid, siis 1. jaanuarist 2011 rakendus monopolidevastane seadus. Hoolimata sellest, et Tallinna Vee kohtuvaidlus on käimas, kiputakse unustama, et veel enne selle seaduse jõustumist esitas Tallinna Vesi taotluse lähiaastatel hinda pidevalt tõsta, aga seaduse jõustumine blokeeris hinnatõusud. Kui palju kokku hoiti? Tallinna Vee aktsionärid annavad selleks erinevaid summasid, mis ulatuvad mitmekümne miljoni euroni, mis on tarbijatele jäänud. Ka soojaettevõtete ja suuremate vee-ettevõtete hind kuulub konkurentsiametis kontrollimisele, see tagab hinna läbipaistvuse, et keegi ei saaks kirjutada juurde põhjendamatuid kulutusi.
