Riigieelarve muudatusettepanekud jäid põhiosas komisjoni toetuseta

„Kahjuks kujunes pingelisimaks aruteluteemaks katteallikate sobivus, mitte aga muudatustega teha soovitud sisuline eelarve kulu valik,“ ütles rahanduskomisjoni esimees Sven Sester. Ta lisas, et mitme muudatusettepaneku osas jäid komisjoniliikmed eriarvamusele nende seaduslikkuse osas just pakutud katteallika tõttu, teatas riigikogu.
Ettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või ümberjaotamise, tuleb algatajal seaduse kohaselt lisada rahalised arvestused. Need peavad näitama ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Samuti ei või ettepanek põhjustada riigieelarve puudujääki, selle suurenemist ega ülejäägi vähenemist.
„Muudatuste katteallikaks oli pakutud ka maksutõuse, millega aga nõustuda ei saa. Tuleva aasta riigieelarve koostamisel ei ole kavas maksukoormust tõsta, pigem vähendada,“ ütles Sester.
Muudatusettepanekud jäid põhiosas komisjoni toetuseta. Rahanduskomisjon toetas osaliselt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ühte muudatusettepanekut ning koostas koostöös ministeeriumidega ühe mitmest osast koosneva muudatusettepaneku. Komisjoni ettepanekuga suurendati muuhulgas Riigi Kinnisvara AS-le planeeritavate vahendite läbipaistvust ja kasutamise sihipärasust. Samuti esitati palgakulude jaotus ministeeriumide valitsemisalades.
2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (490 SE) teine lugemine on kavandatud täiskogu istungile 13. novembril.