Rõivas: Eesti viimine ÜRO julgeolekunõukogusse on valitsuse selge siht

„Eesti riik võib olla väike, aga meie latt ei saa seetõttu olla alahoidlikult madalal,“ ütles peaminister Taavi Rõivas, kinnitades valitsuse selget sihti viia Eesti riik aastaks 2020 ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks.

„Me peame mõtlema suurelt, me peame tegema Eesti suuremaks ja ÜRO julgeolekunõukogu on meie võimalus,“ vastas peaminister Taavi Rõivas viimastel päevadel avalikkuses tekkinud debatile. „Valitsuse jaoks pole kahtlustki – Eesti kandideerib ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikme positsioonile.“

Peaministri hinnangul on julgeolekunõukogu ÜRO tähtsaim ja kaalukaim asutus, mille liikmena saaks Eesti kaasa rääkida maailma eri paigus toimuvate sündmuste mõjutamisel ja lahendamisel.

„ÜRO julgeolekunõukogus on Eestil võimalik ühe laua taga olla maailma kõige mõjukamate riikidega ning seista ülemaailmset julgeolekupoliitikat puudutava info ja otsuste epitsentris, mitte seirata seda kõrvaltvaatajana eemalt,“ selgitas Rõivas. „Arvestades, et iga agressioon, liikmesriigi vastu toimepandud sõjaline akt või ka enesekaitseõiguse rakendamine jõuab julgeolekunõukogu arutelule, oleks see Eesti jaoks hindamatu võimalus tegeleda maailma probleemidega süvitsi. Samuti oleks see kogemus, mis suurendaks meie rahvusvahelist mõju, mainet ja tuntust.“

Peaminister tõi hea näitena Leedu liikmesust julgeolekunõukogus aastatel 2014-2015, mil toimus Euroopa julgeolekut otseselt mõjutav Ukraina-Venemaa konflikt. „See näitas, kuivõrd oluline on mõne siin piirkonnas asuva ja samameelse riigi kuulumine julgeolekunõukogusse,“ ütles Rõivas. „Liikmesus võimaldas probleemi pidevalt päevakorras hoida ja asjassepuutuvatele survet avaldada, sest paraku ei mõista kogu maailm meie regiooni julgeolekuprobleeme.“

Peaminister kinnitas valitsuse prioriteeti ka möödunud nädalal, mil toimus kohtumine ÜRO peasekretär Ban Ki-mooniga. „Eesti on valmis rohkem kaasa rääkima maailma julgeolekut puudutavatel teemadel ja panustama oma kogemustega julgeolekunõukogu töösse,“ lausus Rõivas eelmisel nädalal New Yorgis.

Riigi eelarvestrateegias on valitsus eraldanud otsustajate ringi püüdlemiseks kokku pool miljonit eurot aastas, mis on eelkõige mõeldud Eesti ÜRO esinduse suurendamiseks ja kampaania läbi viimiseks.

Peaministri sõnul tuleb ÜRO julgeolekunõukogu prioriteet ja selleks eraldatav raha aga lahus hoida muudest välisministeeriumi sisemistest struktuuri- ja personalimuudatustest. „ÜRO püüdluse jaoks mõeldud pool miljonit eurot aastas ei tule välisministeeriumi eelarvest. See raha lisatakse sinna ja on juba eelarvestrateegias ette varutud,“ lausus Rõivas. „Minu hinnangul ei kaalu see pool miljonit aastas kindlasti üles seda, et välispoliitikas passiivseks muutuda.“

Taust

• 13. oktoobril 2005. aastal kiitis valitsus heaks välisministeeriumi ettepaneku esitada Eesti kandidatuur ÜRO julgeolekunõukogu ajutise liikme kohale ajavahemikuks 2020-2021.
• Julgeolekunõukogu liikmesus kestab kaks kalendriaastat.
• Julgeolekunõukogusse kandideerimine on 2015. aastal sõlmitud valitsuse koalitsioonileppe üks välispoliitika eesmärkidest.
• Eesti kandideerib Ida-Euroopa grupi ühele kohale, kuhu teiseks kandidaadiks on Rumeenia. Eestil on see esimene kord kandideerida, Rumeenial viies.
• Valimised toimuvad 2019. aasta juunis. Valituks osutumiseks peab Eesti saama kaks kolmandikku liikmesriikide häältest, mis 193 liikme hääletamise korral tähendab 129 häält.
• Toetuse saavutamine ja kindlustamine eeldab valimiseelset kampaaniat, millega näidatakse ÜRO liikmeskonnale oma huvi ja pühendumust organisatsioonis ning selgitatakse Eesti põhimõtteid, seisukohti ja poliitikat üleilmses kontekstis.
• Kui Eesti võidab valimised, siis peab ta olema valmis täitma liikme kohustusi oma oskuste ja teadmistega. Seetõttu on vajalik lisaks kampaaniale valmistuda liikmeks olekuks ka sisuliselt, mida saab siduda kampaania korraldamisega.
• Kui Eestit ei valita, siis avaneb uus samaväärne võimalus alles 15–20 aasta pärast.