Rõivas: haigekassa eelarve koostamisel tehti mitu ilmselget viga
Peaminister Taavi Rõivas juhtis tänasel valitsuse pressikonverentsil tähelepanu mitmele ilmselgele veale, mida haigekassa tänavust eelarvet prognoosides tehti ja mida oleks saanud ja tuleb edaspidi ennetada.
Rõivas ütles, et on hea, et haigekassa nõukogu on hakanud otsima võimalusi parlamendis paika pandud eelarve piiridesse jõudmiseks, kuid samas väljendas ta imestust selle üle, milliseid vigu haigekassa eelarvet prognoosides tehti.
"Mis on miinuse tekke puhul tähelepanuväärne, on see, et kui mullu sügisel 2016. aasta eelarvet, mis praegu on 33 miljoni euroga lõhki esimesel poolaastal, tehti, siis vaatamata avalikule foonile ja narratiivile sellest, et meil on demograafiline olukord halvenemas ja ravivajadus suurenemas, mis on pikas vaates loogiline, siis prognoositi nii ambulatoorsete kui statsionaarsete ravijuhtude vajaduse vähenemist 2016. aastaks," osutas Rõivas vastuolule.
Peaministri sõnul on tema jaoks sügavalt arusaamatu, miks peaks ravivajadus vähenema. "Kui prognoosida aasta ette, et inimesed vajavad vähem arstiabi, siis on suhteliselt ette arvatav, et tegelik eelarve võib lõhki minna," märkis ta.
Samuti nähti ette, et arvestusliku kuluna haigekassa eelarves olev haigushüvitiste summa jääb 2016. aastal samaks. "Selle kohta küsis haigekassa nõukogu liige Sven Sester toonasel haigekassa nõukogu koosolekul, kas see on ikka kindel, et hüvitiste summa jääb samaks ka järgmisel aastal, sest me teame, et rahandusministeeriumi prognoosi järgi palgad kasvavad suurusjärgus kuus protsenti aastas. Kui haigushüvitised on seotud otseselt palgaga, siis oleks ju loogiline, et sama hulga haigushüvitiste päevade juures peaks see summa olema keskmiselt kuus protsenti suurem, aga ometi prognoositi, et eelarve jääb samaks," tõi Rõivas välja teise ilmselge küsitavuse.
Mis esimesel poolaastal juhtus?
"Loomulikult on eelarve läinud lõhki, sellepärast, et palgad kasvasid. Seda tüüpi prognoosivigu, mida oleks saanud ette näha ja mida tulevikus tuleb ennetada, minu hinnangul oli teisigi, ka ravimite puhul ja mitmes muus reas. Siin tuleb hoolega vaadata, kuidas haigekassa eelarve tegemist tulevikus parandada. Peame arvestama, et oleme haigekasa kätte usaldanud miljard eurot maksumaksja raha igal aastal ja seda raha tuleb käsutada heaperemehelikult," rõhutas Rõivas.
Rahandusminister Sven Sester sõnas, et haigekassa puudujäägi lahendamiseks tehti ettepanekuid, millega haigekassa nõukogus tutvuti. Ta sedastas, et nõukogus on esindatud erinevad huvigrupid ja ettepanekuid on veel vaja analüüsida. Nõukogu jätkab koosolekut nädala pärast, mil töö- ja tervishoiuminister on lubanud konkreetsete ettepanekutega ka valitsusse minna. Valitsusse on vaja viia ettepanekud, mis eeldavad seaduse muutmist.
Valitsuse tänane pressikonverents täispikkuses:
