Seeder: II pensionisammas tuleb kaotada, sest fondid ei asenda inimesi

IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et kohustuslik II pensionisammas tuleb kaotada, sest fondid ei asenda lapsi, kes inimesi hiljem vanaduses üleval peavad.

Teie arvasite, et II pensionisamba riigipoolsed sissemaksed tuleb lõpetada. Miks peaksin ma uskuma, et riik suudab mulle tulevikus paremat pensioni maksta kui pangad suudavad?

Mina ei arva, et riik suudab paremini. Kohustuslik teine pensionisammas on väga ebamõistlik, see ei lahenda pikas perspektiivis meie pensioniprobleeme. Sinna paigutatud raha väärtus tulevikus kahaneb. Ettepanek pole mitte lõpetada II sambasse maksed, vaid teist sammast ei peaks üldse olema, oleks vaid riiklik, natuke solidaarsem pensioni I sammas, mis tagaks minimaalse tööstaažiga minimaalse äraelamise.

Jääks vabatahtlik kindlustamise võimalus, ülejäänud osas inimene vastavalt oma tahtele, arusaamadele, maailmavaatele, võimalustele, sissetulekutele, riskivalmidusele valib ise iseseisvalt täiendava võimaluse pensionieas äraelamiseks. Kas investeerib ettevõtlusesse, ostab väärtpabereid, investeerib kinnisvarasse, väärtmetalli, paigutab raha järeltulevasse põlve ja loodab pere toetusele. See on inimese vaba valik.

Esimese sammuna ärakaotamise teel näen II samba vabatahtlikuks tegemist. Siis on näha, kui palju on inimestel tegelikult usaldust kehtiva süsteemi vastu. Vabaneks väga suur hulk raha, millega saaks palju mõistlikumaid asju teha kui paigutada fondi. Seda raha saaks investeerida infrastruktuuri. Kui miljardid II sambasse paigutatud raha oleks pandud Tartu maanteesse või mõnda muusse vajalikku infrastruktuuri, oleks see ammu valmis.

Võibolla Eesti majandus areneks veel paremini kui täna, heaolu oleks parem ja lahkujaid oleks vähem, kui oleksime paigutanud sotsiaalsesse ja tehnilisse infrastruktuuri, haridusse, demograafiasse, tervisesse või ka tänastesse pensionitesse, kus raha läheb kohe ringlusse ja jääb valdavalt Eesti majandust ja elavdab sealtkaudu.

Kõik teised alternatiivid on paremad kui raha põletamine II sambas, sest viimase 10 aasta tootlus ei kata ära isegi inflatsiooni, palgakasvust rääkimata. Palju mõistlikum on see raha täna ära kasutada, elujõuline ühiskond luua. Ükski fond ei asenda inimesi. Olen sügavalt veendunud, et tööealise põlvkonna saatus on olnud, on täna ja on ka tulevikus, et ta peab üles kasvatama oma lapsed ja eakad. Seda ei ole võimalik jätkusuutlikult fondidega asendada.

Ütlesite, et tulevase pensioni suhe palka väheneb. Kui aga üldse ei koguta, siis on tulevane pension võrreldes palgaga veel väiksem?

Mina arvan, et ei ole. Oleneb, kuidas seda raha täna kulutame. Kui paigutame selle infrastruktuuri, loome inimestele soodsad tingimused siin elamiseks ja ettevõtluse arendamiseks, paigutame perepoliitikasse ja parandame demograafilist olukorda, siis see ühiskond võib 30-40 aasta pärast olla palju elujõulisem ja on võimeline maksma paremat pensioni kui seal fondides ette teada vähenev pension. Üks etteheide on, et kui teha II sammas vabatahtlikuks, siis tulevad nad sealt ära, sest neil ei ole piisavalt tarkust ja vastutustunnet, vaid nad kulutavad raha kohe ära. Tegelikult nii pole. On väga vastutustundetu seadusega võtta noortelt kuus protsenti palgast ära ja panna pensionifondi, sest 20-aastane inimene ei peagi kohe valmistuma pensionileminekuks. 20-aastane inimene peaks valmistuma iseseisvaks eluks. See tähendab eluaseme leidmist, õppekulude tegemist, pere loomist. Sel eluperioodil on inimesel päris suured kulud, ühed suuremad, kui vaatame elukaart. Kui võtame sel perioodil, kui ta vajab väga raha iseseisva elu alustamiseks tema palgast ära kuus protsenti, siis tegelikult töötame vastu ühiskonna loomulikule arengule. On ühiskonna huvides, et meil oleks lastega peresid rohkem. Jah, 20-aastane ei mõtle pensionile, aga 45-50 aastased inimesed juba mõtlevad pensioni peale.

Mina olen sündinud aastal 1981. Minu põlvkonna aastakäigud on kolmandiku võrra suuremad kui järgneva, 90. aastate ja nullindate aastakäigu omad. Miks peaksin ma uskuma, et see kolmandiku võrra väiksem põlvkond suudab mulle viisakat pensioni maksta?

Ei maksagi. Mida väiksem on elujõuline, töötav põlvkond, seda väiksemad on võimalused hästi elada. Vananeval ühiskonnal ei ole võimalik pikaajaliselt ja jätkusuutlikult olla elujõuline ja saavutada majanduslikku heaolu. Meil on valida, kas meil sünnivad omal lapsed, kes tulevikus majandavad seda maad, mis meil on, või me toome need töökäed sisse. Kui ütlete, et on kolmas valik, et fondid asendavad pikas perspektiivis inimesi, siis see on enesepettus. Fondid ei asenda inimesi. Me ei tohi fondidepoliitikaga tekitada illusiooni, justkui majanduskasv, heaolu, ühiskonna areng, rääkimata keele ja kultuuri säilimisest on võimalik tagada läbi fondide. Ei ole.

On ka teine variant, et pensionärid otsustavad lihtsalt tööinimeste makse tõsta, et omale pensioniraha juurde saada? Juba on praegu tehtud ettepanek erakorraliseks pensionitõusuks, mille praegused töötajad peavad kinni maksma.

Ühel hetkel, kui see suhe muutub väga ebasoodsaks, on see ju paratamatu. Kui tahame säilitada mingisuguse heaolu, siis tulebki rohkem maksu maksta.

Mida rohkem tõstad noortele makse, seda enam neid Eestist lahkub ja seda raskem on pensionäre ülal pidada?

Jah, ja sellise olukorra tekkimist tulebki vältida. Seda saabki vältida mõistliku, targa ja pikaajalise perepoliitika abil, et ei tekiks nii ebasoodsat demograafilist olukorda. See on kogu Euroopa, mitte vaid meie probleem. Veel me seda ei tunneta, sest Euroopa on elanud kasvava heaolu, aga ka vananeva ühiskonna tingimustes. Kui tajutakse, et ressurss hakkab lõppema, on esimene samm, et tuuakse sisse noort, elujõulist tööjõudu Türgist, Aafrikast. Näeme, mis sellega kaasneb, kui seda teha massiliselt. Rahva asendamine fondidega ei ole lahendus ja rahva vahetamine sissetoodava rahvaga ei ole ka lahendus.

Kui inimene võtab oma pensionieas vanemad enda juurde elama, siis maksab ta ju topelt: kõigepealt otse oma vanemate ülalpidamise eest ja siis läbi sotsiaalmaksu kõigi teiste pensionäride ülalpidamise eest. Kas see pole ebaõiglane?

Ta maksab kolmekordselt, oma laste ülalpidamise eest ka. Lahendus on see, et proportsioonid peavad olema paigas. Vananev ühiskond ei saagi sellega hakkama. Kui sünnib lapsi, siis tuleb järele põlvkond, mis peab meid üleval, kui oleme eakad.

Kui teid paneb muretsema demograafia, siis äkki tegelete vale asjaga, kui lammutate II sammast. Pensioniküsimused pole ju põhjuseks, miks sünde on vähem, kui me tahaksime?

Nii lihtne see pole, et kaotame II pensionisamba ära ja inimesed hakkavad kohe teistmoodi mõtlema ja sündivus kasvab. Nii naiivne ma küll ei ole. Need protsessid on väga pikaajalised ja inertsed. Sündivuse mõjutamine on väga kompleksne tegevus, mis sõltub väga paljudest asjadest. Aga tõsi, meie pensionisüsteem ei ole kuigivõrd lastega seotud, kui jätame kõrvale vanemapensioni ja teatud tööaastad laste eest, mis saadakse pensionilisana. Laias laastus, nii on olnud, on ja jääb, et töötav põlvkond peab ülal pidama eaka põlvkonna. Alati on igas põlvkonnas inimesi, kes eri põhjustel lapsi ei saa või ei taha. Ka need tuleb sellel põlvkonnal ülal pidada. Keskeltläbi peaks olema eesmärk, et oleksime demograafiliselt jätkusuutlikud ja sünniks üle kahe lapse naise kohta perre.

Aga jätaks siis teise samba rahule, sest see demograafiat ei mõjuta?

Mõjutab ju küll. Ta töötab vastu demograafia arengule. Kui võtame inimestelt ära raha siis, kui nad peaksid pere looma ja kasvatama lapsi, siis töötab see vastu mõistliku perepoliitika kujundamisele. See loob vale illusiooni, et raha, mille fondidesse kogume, lahendab pensioniküsimuse, peret ja lapsi polegi vaja. Teise samba ärakaotamine teenib ka demograafilist eesmärki. See pole imelahendus, vaid üks väike lüli ahelas, kui räägime sellest, et inimestel oleks kergem langetada otsust pere loomiseks.

Mida olete teie isiklikult teinud, et pensionipõlveks valmistuda?

Mina lähenen sellele küsimusele kompleksselt. Kui vaatame viimast 50 aastat, siis ükski fond ega pensionisüsteem ei ole suutnud jätkusuutlikult heaolu tagada. Neid on kõikides riikides muudetud. Meil Eestimaal on muutunud ühiskonnakord, riik on muutunud, oleme saanud iseseisvaks, läksime üle rublalt kroonile ja kroonilt eurole. On toimunud väga palju muudatusi. Ümberkaudu on olnud, sõdu, majanduskriise, valuutade devalveerimisi, elukogemus on näidanud, et tuleb mitmekülgselt läheneda. Mina olen investeerinud peresse, see on aidanud mind minevikus, aitab olevikus ja tulevikus. Olen natuke kinnisvara soetanud, mul on talu, maad ja metsa. Olen nii vana, et II sambaga ühinema ei pidanud ja vabatahtlikult III sambaga ühinenud pole. Kui laste elutee viib minust kaugemale ja nad ei saa mind niipalju aidata, siis eks ma elan veidi tagasihoidlikumalt pensionipõlves. Mul ei ole illusioone, et elu läheb ainult ülesmäge ja kõige paremini elan elu lõpus. Ilmselt ei ole nii. Kui aktiivne tööiga saab läbi, tuleb ka oma võimalused üle vaadata ja leppida, et tuleb veidi kitsamalt läbi ajada.