Sesteri kõne riigikogus: Eesti ambitsioon ei või piirduda sellega, kui üle aastate ühes kvartalis küündib majanduskasv üle nelja protsendi

Rahandusminister Sven Sester pidas täna riigikogus enne tema ebaõnnestunud umbushääletust alljärgneva kõne.

Kasutan võimalust öelda südamelt ära mõned mõtted seoses mulle esitatud umbusaldusavaldusega.

On tõsi, et Eesti majandusel ei ole juba aastaid olnud päikeselised ajad. Hoolimata valitsuste vahetumisest. Siiski on pilved hakanud hajuma ja päike pilve tagant paistma.

Märk kiirema majanduskasvu võimalikust taastumisest on ka eilne statistikaameti uudis, et Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvas 2017. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 4,4%. Loomulikult on siin tugevalt taga taastuv nõudlus välisturgudel.

See tähendab, et aasta esimeses kvartalis näitas Eesti majandus üle tüki aja korralikumat kasvu. Kõik me teame ütlust, et pill tuleb pika ilu peale ja ka riik ei tohi korrata eelmise buumi harjal tehtud vigu. Eesti majanduslik ambitsioon ei või aga piirduda sellega, kui üle aastate ühes kvartalis küündib majanduskasv mõni komakoht üle nelja protsendi.

Ühe kvartali kiire kasvu kõrval peaksime vaatama ka kaugemale ehk seda, kuidas Eesti majandus on kriisist taastunud. Kuna majanduse kasvutempo on meile pettumusi valmistanud mitu aastat järjest, siis on meie majanduse baastase veel küllaltki madal. Töötame selle nimel, et majanduse head kasvu näitaksid ka järgmised kvartalid. Nõudlust toetavat eelarvepoliitikat on Euroopa Komisjon soovitanud kogu Euroopa Liidus. Majanduskasvu ei pea kartma, vaid seda tuleb igal viisil toetada.

Täpsemad otsused eelarvepoliitika kohta saame teha sügisel pärast rahandusministeeriumi uue ja põhjaliku majandusprognoosi valmimist. Riigieelarve tuleb riigikogule esitada septembris. Loomulikult oleme valmis eelarvepoliitikas tegema korrektuure, kui majandusolukord seda nõuab. Olen ka varem öelnud, et struktuurse tasakaalu jälgimine pikema perioodi keskmisena annab valitsusele võimaluse majanduse stimuleerimiseks. Seda võimalust võib, kuid ei pea kasutama.

Eesti poliitikas ei ole viimastel aastatel esile kerkinud just palju ideid, mis meie elu tegelikult muudaksid. Erakondade programmid eelmiste valimiste eel olid pikad ja üksikasjalikud, aga neis oli vähe edasiviivaid ja ühiskonda laiemalt puudutavaid ideid. IRL-il üks selline idee oli. Selle eest olen ma poliitikuna nii valimiste eel kui järel seisnud ja seisan edasi.

Maksuvaba tulu reform langetab tööjõumakse ja teeb seda jõuliselt. See aitab leevendada ka ühte Eesti majanduse keerukaimat probleemi – töötajate nappust. Järgmisel aastal tõuseb madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksuvaba tulu 500 eurole kuus. See lisatulu motiveerib inimesi eelistama töötamist toetustest elamisele ja praegu mitteaktiivseid inimesi tööle tulema. Samuti saavad leevendust ettevõtjad, kes peavad palku tõstes üha väheneva tööjõu pärast omavahel võistlema.

Töötajate saadav lisaraha jõuab paljuski tagasi tarbimisse ja elavdab majandust. Ühiskondlikust vaatepunktist on see üks paremaid maailmas äraproovitud vahendeid vaesuse vähendamiseks. Küllap see on põhjus, miks ka koalitsioonipartnerid Keskerakonnast ja Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast selle idee taha tulid ja sellest sai valitsusliidu leppe tuum. Ja see koalitsiooni tuum on isegi ambitsioonikam, kui varasemalt IRL eeldas. Lisaks madalama palgaga töötavatele inimestele on ka keskmist palka saavatel inimestel esimesed 500 eurot maksuvabad. Tegu on suure muutusega. Eelmise valitsuse 10-eurose sammuga liikudes oleks selleks kulunud 32 aastat.

Nii jõuline tööjõumaksude vähendamine on võimalik teoks teha nihutades maksukoormust teenimiselt tarbimisele. Maksutõusud üksikult võttes ei saagi meeldivad olla ja neid arutades on lihtne ära unustada, mis tänu täiendavale maksutulule paremaks muutub.

Maksuvaba tulu reformile lisaks on valitsus jõudnud teha või käivitada mitmed tarvilikud sammud, mis umbusaldusavalduse tekstis mõistagi ära toodud pole. Nimetan mõned.

Eelmise valitsusliidu lõppu tähistas konflikt riigikogu liikmete põhiseadusvastase riigi äriühingute nõukogudes osalemise üle. Olen järjekindlalt hoidnud seda liini, et riigi äriühinguid juhitaks erasektori mängureeglite ning heade tavade järgi. Erasektori suurte börsifirmade eeskujul valib riigi äriühingute nõukogu liikmed nimetamiskomitee, kus ülekaalus on erasektori tippjuhid. Riigikogu liikmed enam nõukogudes ei osale. Ma loodan, et riigikogu liikmeid ei osale riigi äriühingute nõukogudes tulevikus ka mitte siis, kui Reformierakond kunagi peaks uuesti võimule tulema.

Mitmed ettevõtjad on öelnud, et vahepeal oli palju aastaid, kus nad rahandusministri jutule ei pääsenud. Mulle meenub siinkohal Jürgen Ligi kahjuks tänaseks päevaks juba kuulsad laused, et ettevõtjaid on ju vaid 4% ühiskonnast. Mis nad virisevad! Jah, on küll vaid 4%. Aga nad toovad 90% maksutulu. Kellega siis veel, kui mitte nendega suhelda. Rahandusministrina olen alati võtnud aega ettevõtjate ära kuulamiseks ja tagasisidet ka küllalt palju arvestanud.

Valitsusel on ette näidata ka teisi sisukaid ja tegelikke majanduskasvu soodustavaid otsuseid:

Me kehtestame madalama tulumaksumäära – 14 protsenti – äriühingute regulaarsetele kasumijaotistele. Me töötame täna juba globaalsel turul. See parandab Eesti atraktiivsust konkurentsis ettevõtjate uute investeeringute pärast.

Me vähendame tööandjate maksukoormust võimaldades töötajaid ettevõtte kulul maksuvabalt majutada ja transportida, samuti teha kulutusi töötajate tervise edendamiseks.

Me muudame soodsamaks osalusoptsioonide maksustamise, et Eesti oleks hea paik kiiresti kasvavate äride jaoks.

Me tegeleme ka bürokraatia vähendamisega. Näiteks alustavate ja väikeettevõtjate jaoks loome ettevõtluskonto – Euroopas uudse, täiesti bürokraatiavaba ja soodsa 20-protsendise maksumääraga ettevõtlusvormi, mida saab kasutada alates järgmisest aastast. Jah, te kuulsite õigesti – täiesti bürokraatiavaba ettevõtlusvorm ja kaks korda soodsam maksumäär.

Opositsiooni töö on teha kriitikat, see on endastmõistetav. Ei saa aga öelda, et kurtmisele lisaks oleks opositsioon pakkunud mõne tegeliku ja sisulise alternatiivi, kuidas meie majandus kiiremini kasvama panna. Tuletan meelde, et eelmise valitsuse programm ei jõudunud tööjõu maksukoormuse langetamise osas kaugemale sotsiaalmaksu marginaalsest langetamisest.

Kahtlemata ongi nii, et kõige lihtsam on riigieelarve kokku panna mitte midagi tehes. Kui Eesti oleks muuseum, kus peamine mure on, et külastajad eksponaatidele kahju ei teeks, siis võikski nii toimida. Aga Eesti ei ole muuseum, vaid toimiv ja edasipüüdlik riik, mille areng on faasis, kus ei saa loota ainult sellele, et iseenesest paremaks läheb.

See valitsus on ette võtnud rohkem kui paar eelnevat ning olen ministrina osa sellest meeskonnast. Kui valitsuse poliitika ei meeldi, siis oleks võinud umbusalduse sisse anda juba novembris 1 päev peale valitsusliidu leppe allakirjutamist.

Head koalitsioonikaaslased, hea opositsioon.

Nagu ma eespool ütlesin, olen ma seda meelt, et majanduskasvu ei pea kartma, vaid seda tuleb igal viisil toetada. Ja kui vaadata valitsuse poliitikat tervikuna – ja valitsuse poliitika on tervik, mitte ainult tervikust välja nopitud maksumuudatused, mis viimasel ajal on kõvasti kriitikat saanud, siis on ka see valitsus ja koalitsioonilepe tehtud kiirema majanduskasvu toetamiseks ja selle nimel olen ka mina tööd teinud täie vastutustundega.

Tänan teid tähelepanu eest ja olen valmis vastama küsimustele.