Siseministeerium Eestisse kolimise valudest: astume pidevalt samme, et kitsaskohti leevendada
Memokraadis ilmus värskelt kirjeldus välismaalt Eestisse tööle tulijat tabanud bürokraatiakadalipust. Siseministeerium kinnitab, et selle lihtsustamine on käsil ja näiteks elamisloa saamine ei olene enam üürilepingu olemasolust. Väljaspool Eestit sõlmitud kooselulepingu tunnustamine on aga kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmise taga kinni.
Pipedrive'i töötaja Justin Zehmke kolis Kaplinnast Tallinnasse koos naise ja lapsega ning kirjeldab Memokraadis väga värvikalt keskkonnavahetuse kitsaskohti. Nii oli tema perel tükk tegemist migratsiooniametnikega, sest täima peab jaburusse ulatuvaid nõudeid, millest saab pikemalt lugeda siin.
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonnajuhataja asetäitja Birgit Lüüs kinnitas Delfile, et ettevõtlikud ja aktiivsed välismaalased on Eestisse kindlasti oodatud. "Oleme järjepidevalt astunud samme, et välisspetsialistide Eestisse elama asumist soodustada ja toetada nende kiiret kohanemist. Need on hea kvalifikatsiooniga inimesed, kes panustavad Eesti ühiskonda: arendavad ettevõtlust, teevad teadust, toovad siia oma teadmisi ja oskusi," sõnas ta ja lisas, et mitmed olulised muudatused välismaalaste asjaajamise lihtsustamiseks jõustusid 2013. aasta septembris ja 2016. aasta jaanuaris ning seaduse muudatused on riigikogus menetluses praegugi.
"Näiteks viimased, maikuus riigikokku saadetud muudatused, võimaldavad Eesti majandusarengu huvides perspektiivikatel idufirmadel Eestisse tulla ja paindlikumalt kvalifitseeritud välismaalasi tööle võtta. Eelnõuga võimaldatakse nii lühiajalise kui pikaajalise viisa andmist iduettevõtjatele ja nende pereliikmetele. Samuti leeveneb välismaalaste Eestis viibimise nõue: kui kehtiva seaduse kohaselt tuleb elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel rohkem kui 183-päevase Eestist eemal viibimise korral oma eemalviibimine registreerida, siis tulevikus seda teha ei tule," rääkis Lüüs.
Absurdi lahendaks rakendusaktide vastuvõtmine
Üks suur kulukoht ja tüliallikas oli Zehmke jaoks üürilepingu sõlmimise nõue, mis Lüüsi sõnul on tänaseks kaotatud. "Samuti ei tule tänavu jaanuarist alates elamisloa taotlemisel esitada üürilepingut. Mis puudutab artiklis toodud kooselulepingut, siis kehtiv seadus tõesti ei võimalda anda elamisluba registreeritud kooselupartneri juurde elama asumiseks. Elamisloa saab anda vaid abikaasa juurde elama asumiseks. Kui riigikogu on kooseluseaduse rakendusaktid vastu võtnud, saab ka selle kitsaskoha kaotada."
Samuti tõi Lüüs esile, et sügisest käivitas ministeerium välismaalt saabujatele kohanemisprogrammi. "Välismaalaste kohanemise toetamine on jätkuvalt tähtis ning alates möödunud aasta sügisest käivitus siseministeeriumi eestvedamisel kohanemisprogramm kõigile vähem kui viis aastat Eestis elanud välismaalastele. Selle eesmärgiks on koheselt pärast Eestisse jõudmist anda välismaalastele kohanemist puudutavat infot ja teadmisi, mis võimaldaksid neil kergemini orienteeruda uues keskkonnas asjaajamisel. Ükski programm ega seadus ei asenda muidugi inimlikku ja sõbralikku suhtumist, mida ootame nii kodanike kui külalistena kõigilt riigiasutustelt."
Lisaks tuletas Lüüs meelde, et kui inimene soovib tulla Eestisse tööle või elama, on tal võimalik kõik paberimajandus lahendada Eesti riigi välisesinduses, kui tema kodumaal selline juhtub olema. „Sellise juhul saab kõik toimingud kohapeal tehtud, elamisloa kätte ja ei ole vaja ka viisat taotleda.“
