Siseministeerium ei nõustu loomade religioosse tapmise keelustamisega
Regionaalminister Siim Kiisler märkis neljapäeval põllumajandusminister Helir-Valdor Seedrile saadetud kirjas, et loomade religioossel eesmärgil hukkamist reguleerivate sätete kehtetuks tunnistamine toob kaasa ebaproportsionaalse riive põhiseadusliku usuvabaduse teostamisele, kirjutab BNS.
Kiisler nentis, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätestab igaühe õiguse mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust muuta usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu.
Põllumajandusministeerium saatis juunis kooskõlastusringile loomakaitseseaduse muutmise eelnõu, milles on muu hulgas eemaldatud loomade religioosset hukkamist puudutavad sätted.
Euroopa Liidu nõukogu võttis 2009. aastal vastu määruse, mille järgi võib põllumajanduslooma ilma eelneva uimastamiseta tappa ainult tapamajas. Kehtiv loomakaitseseadus sätestab, et põllumajanduslooma võib religioossel eesmärgil tappa ainult väljaspool tapamaja. Põllumajandusministeerium tõdes loomakaitseseaduse muutmise eelnõu seletuskirjas, et kehtiv seadus on EL-i nõukogu määrusega vastuolus, seega tuleb seadus viia nõukogu määrusega vastavusse.
Valitsuse määruse järgi tuleb kümme päeva enne looma religioossel eesmärgil tapmist teavitada sellest veterinaar- ja toiduametit. Ameti andmetel on seaduse jõustumisest saadik, rohkem kui kümne aasta jooksul, teavitatud looma religioossel eesmärgil tapmisest vaid kahel korral. See on ilmselt tingitud asjaolust, et halal ja shekita, ehk uimastamata tapetud loomade liha on Eestisse imporditud piisavalt, et täita suhteliselt väikeste usukogukondade vajadusi.
Eesti Loomakaitse Liit tegi põllumajandusministeeriumile ettepaneku keelata loomade tapmine ilma eelneva uimastamiseta. Näiteks Rootsi, Luksemburg ja Austraalia on seda juba teinud.
Põllumajandusministeerium viitas seletuskirjas uusimatele teadusandmetele, mille kohaselt võib eelneva uimastamiseta tapmisel tapetava looma teadvus säilida kuni viie minuti jooksul ja seeläbi tunneb ta valu, vaimseid ning füüsilisi kannatusi. Surmaeelse stressi seisund mõjutab sealjuures liha kvaliteeti halvemuse suunas vastupidiselt levinud arvamusele, et uimastamata looma keha tühjeneb verest paremini. Nimelt pingulduvad uimastamata kehas lihased äärmise piirini ning vere väljavool soontest muutub kohati võimatuks. Lisaks halveneb ka liha füüsikalis-keemiline kvaliteet tingituna stressihormoonide kõrgest tasemest looma kehas, märkis põllumajandusministeerium.
Kuna uimastamata tapetud loomade liha ei kuulu kohustuslikule märgistamisele, siis võib selline liha jõuda ka nende kodanike toidulauale, kes seda oma tõekspidamiste tõttu kindlasti ei soovi tarbida. Oma seisukohta loomade massilise eelneva uimastamiseta tapmise suhtes on põllumajandusministeerium väljendanud ka oma mullu 10. oktoobril saadetud kirjas kodanik Imran Malikile, kes soovis luua Eestis tapamaja, mis hakkaks tootma uimastama tapetud loomade liha Eestist väljaveo eesmärgil.
Siseministeerium on nõus, et kehtiv loomakaitseseadus on EL-i nõukogu määruse sõnastusega vastuolus ja praegu kehtiva seaduse sõnastust tuleb muuta. Siseministeerium peab vajalikuks kaasata kõiki osapooli rahuldava sõnastuse leidmiseks lisaks senikaasatud Eesti Loomakaitse Liidule.
"Eelnõu edasisse menetlusse tuleks kaasata ka selliste usukogukondade, vähemuskultuuride ja rahvusvähemuste esindajad), kelle religioossetes, kultuurilistes või rahvuslikes traditsioonides on loomade religioossel eesmärgil surmamisel integraalne koht antud rühma traditsionaalsele identiteedile kombetalituste täitmise raames," kirjutas Kiisler Seedrile.
Kiisler nimetas Eesti juudi kogukonda, Eesti juudiusu kogudust, Eesti islami kogudust, Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda.
"Antud kontekstis on oluline pöörata tähelepanu analoogsele juhtumile Hollandis, kus parlamendi alamkoda kiitis 2011. aastal heaks seaduse eelnõu, mis keelustanuks loomade religioossetel eesmärkidel tapmise, kuid mida ei kiitnud heaks parlamendi ülemkoda. Aruteludesse aktiivselt sekkunud Euroopa Juudi Kongress vastustas teravalt juudi usutavade kohase looma uimastamata tapmise keelustamist. Järgnevate läbirääkimiste tulemusena jõuti Hollandis juunis 2012 nii juudi ja islami usukogukondi kui koduloomade õiguste eest seisvate organisatsioone ning riiklikke institutsioone rahuldava kompromissini," märkis Kiisler.
