Sven Sesteri seiklused Vilniuses: tühistatud ja edasi lükatud lennud, katki läinud lennuk ja varastatud mantel
Delfi avaldab Sesteri postituse täismahus.
Et kõik ausalt ära rääkida, siis tuleb alustada sellest, et neljapäev-reede toimus Vilniuses Balti Assamblee majandus- ja keskkonnakomisjonide ühisistung. Teemadeks kliimapoliitika, Balti transpordikoridoride areng jms. Seadsime siis Rainer Vakraga (Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees) suuna Leedu poole.
Episood 1: Neljapäeva lõunane Nordica lennuk, kuhu meil piletid olid muretsetud, andis paar tundi enne väljalendu halvaendelise teate - lend on tühistatud. Võiks ju pettuda, aga mitte nüüd ja mitte meie puhul! Saime õhtusele lennule piletid ümber vormistada. Rainer sai nüüd Tallinna linnavolikogu istungit külastada ja korruptsiooni ohjeldamisega linnasüsteemis tegeleda ning mina sain parlamendi majanduskomisjoni tööplaane täpsustada ning paari seaduseelnõu mõjuanalüüsidega tutvuda.
Episood 2: 5 tundi hiljem olime ilusti Tallinna lennujaamas, kui ekraanidele ilmus teade – lend on edasi lükatud tund aega! Nüüd võiks koht olla pessimismiks, kuna olime sel juhul hilinemas õhtusöögile Balti ja Beneluxi maade kolleegidega ja täpselt see tund aega. Aga ei – positiivse võimalusena saime mõlemad toimetada oma „tegemata tööde“ kataloogiga - mina 2 analüüsi läbi lugeda ja Rainer mingi leheartikliga toimetada.
Episood 3: Kuigi jõudsime tugeva hilinemisega õhtusöögile, jätkus teiste parlamentide liikmetega arutelusid veel mitmeks tunniks. Kella 22 paiku hotelli minekule seades avastasin, et keegi kolleegidest oli minu kevadmantli endale selge pannud. Mulle aga oli ilusti 3 numbrit väiksem peaaegu samasugune mantel nagisse rippuma jäetud. Võiks ju olla koht pettumuseks, aga ei. Mantel mul niikuinii juba aastaid näinud ja jahe Leedu kliima sundis tegema kiiremaid samme söögikoha ja hotelli vahel, mis mu kehakaalule kindlasti hästi mõjuvad. Hotelli jõudes nägin ühte Beneluxi parlamendiliiget mulle kahtlaselt tuttava mantliga hotelli fuajee tugitoolis istumas. Minu küsimise peale, et kuidas ta ennast tunneb natuke suurema mantliga, jäi ta pärast igal juhul nentima, et see oli olnud päris mugav.
Episood 4: Hommikul varakult juba 8:15 Leedu parlamenti. Kõik kulges ilusti. Teemad huvitavad, ettekandjad huvitavad, aktiivne diskusioon. Keset päeva tuleb teade, et meie pärastlõunane Nordica lend Tallinna on tühistatud. Hmm. Pakutakse 2-te alternatiivi: kas minna umbes samal ajal startiva Finnairiga läbi Helsinki ja jõuda 5 tunnise hilinemisega õhtul Tallinna või minna otselennuga Vilniusest, aga sel juhul veel 1,5 tundi Finnairist hiljem. Siinkohal võiks ju olla pettumus, aga mitte meil. Kui sellised on valikud, siis ikka ju soov kasvõi natuke varem koju saada ja miks mitte paariks tunniks põhjamaise vennasrahva lennujaamast läbi põigata.
Episood 5: Olime Finnairi lennukis. Turvavööde kinnitused stjuardesside poolt üle kontrollitud, mootorid töötavad praktiliselt täisvõimsusel, lennuk ruleeris hoovõturajale, enne viimast pööret natuke pidurdas. Rainer küsis mult, et huvitav, miks selline heli pidurdamisel tuleb. Vastus ei andnud ennast kaua oodata. Mootoritel võeti tuurid maha, lennuk pööras ennast kõrval olevale platsile ja kapten andis teada – üks neljast pidurist olevat katki läinud. Pool tundi lennukis passimist ja selgus, et kohe ei saa seda parandada – tuleb mehhaanik ja vist ka varujupid Helsingist teele panna. Võiks arvata et me olime pettunud, aga ei. Eileõhtune õhu jahedus on asendunud ilusa päikesesäraga, juba tuttav Vilniuse lennujaama ootesaal terendas silme ees ning „tegemata tööde“ listis on meil mõlemal veel küllaga asju, mida teha.
Episood 6: Ootame nüüd Raineriga õhtust Nordica lendu. Paar tundi on mööda läinud, jäänud on veel 3 tundi. Sisetunne ütleb, et midagi ei saa ju enam halvasti minna. Varsti Tallinnas näeme.
