Tema laiahaardeline teadus- ja arendustöö geoloogia vallas on kombineeritud teadusraamatute kirjutamise ja toimetamisega, intensiivse teaduse populariseerimise ning ühiskonna arengu valupunktide koloriitse käsitlemisega.

Anto Raukas on teinud teadustööd geoloogia ja selle piiriteaduste eri valdkondades, kuid tuntust kogunud eelkõige kvaternaarigeoloogina.

Kvaternaar on viimased 2,7 miljonit aastat kestnud geoloogiline ajastu, mille vältel on toimunud mitmed jääajad ja jäävaheajad – see on Eesti jaoks oluline ajastu, sest see on kujundanud meie maastikud.

Anto Raukase eestvedamisel on paika saanud Eesti kvaternaari ja holotseeni stratigraafilised skeemid ja Läänemeremaade mandrijää servamoodustiste piirid, Läänemere arengu etapid, Peipsi ja Võrtsjärve põhjasetted ja nende arengulugu, muldade kujunemine erinevatel lähtekivimitel, Eesti aluspõhja reljeef ja selle vastastikused seosed pinnamoega, liustikuliste kuhjeliste saarkõrgustike teke ja jääpaisjärvede arengulood. Teda on köitnud meteoriitse plahvatusaine uurimine nii Saaremaal Kaalis kui ka mujal.

Anto Raukase teadlasetee algas 1962. aastal, mil ta 26-aastasena kaitse geoloogia-mineraloogia teaduste kandidaadi kraadi. 1972. aastal kaitses ta 36-aastasena doktorikraadi.

1977. aastal valiti ta Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks, misjärel esines ta ettekandega "Põhjapoolkera kliima viimase 120 000 aasta jooksul ja prognoosid tulevikuks", kus ta väljendas geoloogi vaatevinklist oma skeptilist hoiakut inimese tühisusele võrreldes geoloogiliste ja astronoomiliste mõjuritega.

Teemad, milles Anto Raukas on kaasa rääkinud ja neid protsesse ka mõjutanud, on maavarade kompleksne kasutamine ja kaitse ning nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud.

Olles leidnud toetust oma vanematelt kolleegidelt, on Anto Raukas pidanud alati vajalikuks oma teadmiste edasiandmist küll Ühingu Teaduse lektorina Eesti Õpilaste Teadusliku ühingu loomise kaudu, küll paljude doktoritööde juhendajana.

Anto Raukas on teenitult valitud 20. sajandi suurkujude hulka.

17. veebruaril tähistab akadeemik ja tänavune teaduse elutööpreemia laureaat Anto Raukas oma 80. juubelisünnipäeva.

20. veebruaril kell 10 kõneleb Anto Raukas Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi saalis teadusseminaril kvaternaari stratigraafiast, oma olulisimast uurimisteemast, mille eest ta tänavu vabariigi aastapäeva eel riigi teaduse elutööpreemia pälvib.

Preemia antakse laureaadile üle 23. veebruaril Tartu Ülikooli aulas.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena