Teibitud suuga noored sõnavabaduse eest
Res Publicast Reformierakonda üle jooksnud Tarmo Leinatamm hoiatas tütarlapsi rikutud õhtu eest, kuna kleeplint jätvat näole koleda punase jälje.
Lang lisas, et ta ei saa aru, kust võtavad meeleavaldajad, et eelnõu rikub sõnavabadust. Ta rõhutas, et eelnõu kaitseb inimeste õigusi, mitte ei riku sõnavabadust.
“Selle eelnõuga ei piirata kellegi sõnavabadust mitte väiksemalgi moel,” toonitas Lang. “Igaühel on õigus kirjutada seda, mida ta mõtleb, mida ta õigeks peab. Keegi ei kohusta kedagi kirjutama oma nime all, aga mitte kellelgi pole Eesti Vabariigis õigus kedagi solvata. Anonüümsus ja sõnavabadus on kaks täiesti erinevat asja.”
Minister kahtles, kas meeleavaldajad üldse teavad, miks nad endale kleeplindiga haiget teevad. Langi meelest on meeleavaldajad lihtsalt ära lollitatud.
Riigikogu lõpetas kolmapäeval solvavate ja vaenu õhutavate internetikommentaaride levikut piirava eelnõu esimese lugemise. Res Publica esitatud ettepanekule eelnõu lugemine peatada hääletas poolt vaid 17 saadikut. Vastu oli 40. Muudatusettepanekuid saab eelnõule esitada 2. märtsini.
Eelnõu annab laiemad volitused üksikpäringute tegemiseks nii kaitsepolitseile kui ka tsiviilkohtule. Eelnõu kaotab võimaluse menetleda vaenu õhutavaid tegusid väärteo korras, muutes selle kriminaalkuriteoks.
Eelnõu kohaselt tohib IP-aadressi päringuid teostada siis, kui on ähvardatud või laimatud riigivõimu esindajaid, tegemist alaealiste vastu suunatud kuriteoga või salastatud materjali avaldamine.
Kuigi arvutil, millest halb kommentaar tehti, võib olla mitu kasutajat, ei takista see Langi sõnul kommentaari kirjutaja leidmist. Võrdluseks kuritegudega — kas me siis peaksime lõpetama igasuguse uurimise, kui asi pole esimese tõendi peale selge, ironiseeris ta.
Arvamusavaldused teated elanikgrupi kohta pole ilmtingimata käsitletav vaenu õhutamisena, nentis Lang. Selleks on vaja vaenu õhutamist uurida vastavalt kontekstile.
Lang kinnitas, et internetipunkte ja kohvikuid eelnõu ei sega. Küll aga on tema sõnul internetiportaalil teenuse pakkujana kohustus kõrvaldada kommentaar, kui ta saab teada selle ebaseaduslikust sisust.
Langi sõnul oleks ideaalne, kui meedia suudaks anonüümsete kommentaatorite probleemi ise paika panna. Tema sõnul võiksid internetiportaalid ja meediaväljaanded kehtestada reegli, et nad lubavad oma veebikeskkonda panna vaid materjali, mis on saadetud läbi ID-kaardi. “See oleks mõistlik lahendus,” toonitas minister.
Res Publica on rünnanud Langi süüdistusega, et Delfi eelnõuga tegelemise ajal on kannatanud ülejäänud justiitsministeeriumi töö.
Lang võttis omaks töödega jännis olemise, ent veeretas süü Vaheri kaela. “Jah, vastab tõele, kuid teie olite kahjuks see, eks saatis justiitsministeeriumis laiali õiguspoliitika osakonna. Hetkel me taastame õiguspoliitika osakonda.”
Respublikaan Mihhail Lotmani sõnul pole nn Delfi eelnõu enam nii kahjulik kui alguses. “Praegu on see kusagil mõttetuse ja mõõduka kahjulikkuse vahel.”
Lotmani sõnul on eelnõu puhul tegemist sõnavabaduse kriminaliseerimisega. Tema sõnul käivad justiitsministri seletused rubriigi “Nice Try” (kena üritus) alla. Ka suurendab eelnõu Lotmani sõnul lõhet kaitsepolitsei ja ühiskonna vahel ning annab kõrgete ametnikele tavakodanikega võrreldes suuremad õigused.
Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni liige Jarno Laur lausus, et kindlasti on selles eelnõus neid komponente, mis on vajalikud. “Ennekõike mõtleme selle all neid sätteid, mis puudutavad inimeste õiguste tagamist tsiviilkohtupidamises. Sõnavabadus tähendab ka seda, et igaühel on õigus oma au ja väärikust kaitsta ja kohtul peab olema võimalik kindlaks teha, kelle vastu ta läheb.”
Sotside meelest aga vajab tõsisemat analüüsi vaenu õhutamise esmakordsel juhtumi muutmine kriminaalkuriteoks. Palju küsimusi tekitab Lauri sõnul ka see, mida toob seaduseelnõu kaasa juriidilisele isikule.
Riigikogu rõdul meelt avaldanud Res Publica noortekogu Noored Konservatiivid esimees Kristjan Vanaselja lausus, et 20 noort inimest astusid vaikiva meeleavaldusega vastu valitsuse püüdele piirata sõnavabadust.
“Me tunneme, et peame seisma vastu vaikivale ajastule ja kutsume ka kõiki kodanikke mõtlema sellele, millised võival olla tänaste algatuste seadustamise tagajärjed,” lausus Vanaselja. “Demokraatlikus ühiskonnas ei sobi luua valitsejate ümber kriitikavaba tsooni, nagu kavatseb valitsus eesotsas minister Langiga. Demokraatlikus ühiskonnas ei sobi anda jälitusorganitele kontrollimatut õigust inimeste järel nuhkida ja inimest tema mõtete väljendamise eest kriminaalkorras karistada. Me tahtsime täna oma kohalviibimisega sellise teguviisi üheselt hukka mõista ja teip, millega meie suud olid kaetud sümboliseerib kammitsat, mida kujutab endast Rein Langi algatatud seaduseelnõu.”
