Uurimisorganite käsul hoiatustest hoolimata hoiupaika viidud kutsikad surid
Kutsikatele läksid üheskoos järele Eestimaa loomakaitse liidu esindaja ja politseinikud, kelle õhutusel viis loomakaitsja raskes seisus piinatud kutsikad Loomade Kiirabi kliinikusse, kus öö jooksul suri kolm kõige raskemas seisus kutsikat, enamik veel elus olnud 18 loomast suudeti aga päästa.
Põhja prefektuuri ja Põhja ringkonna prokuratuuri töötajad nõudsid aga peagi resoluutselt, et loomad tuleb viia Tallinna loomade hoiupaika. Loomakaitse liidu juht Heiki Valner ütleb, et sellest esialgu keelduti, kuna hoiupaigas on nende hinnangul suur nakkusoht ning alles paranevaid loomi ei tohiks sellisesse keskkonda viia.
Pika veenmise järel soostusid loomakaitsjad loomad, keda prokuröri abi nimetanud asitõenditeks, 11. septembril hoiupaika viima, kui nad pärast uuringute tegemist tagasi antakse. Nüüdseks on hoiupaigas loomakaitsjate andmetel hukkunud kaheksa kutsikat, mida on rohkem kui loomapiinaja tõttu, ja loomi tagasi saada pole enam lootust.
Küüniline on võtta koera kui asitõendit
Ellu jäänud kutsikad on hoiupaigas olnud enam kui kuu aega ja selle aja jooksul lubati korduvalt koerad liidu hoolde tagasi anda. Kuna lubadustest kinni ei peetud ja loomakaitse liit sai teada, et väidetavalt parvoviiruse tõttu on hukkunud veel kaheksa koera, siis pöördus liit 11. oktoobril murega politsei, prokuratuuri, siseministeeriumi, justiitsministeeriumi ja veterinaal- ja toiduameti poole. Pärast kirja on liit kohtunud ka justiitsminister Kristen Michaliga, kes näeb Valneri sõnul, et seadust tuleb kohendada, ja ootab liidu ettepanekuid.
Reedel otsustas prokurör paraku lõplikult, et koeri ei loovutata. Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Arno Põder ütleb, et veel elus olevad seitse koera jäävad esialgu hoiule loomade hoiupaika, sest ametlikult kuuluvad nad endiselt kahtlustatavale, kelle käest nad ära võeti. "Koerte edasine saatus selgub kriminaalasja lahendamisel. Politsei ja prokuratuur teevad omalt poolt kõik, et leida lahendus võimalikult kiiresti," kinnitab Põder.
Valner aga viitab, et kriminaalasja uurimine ja kohtuprotsess võib võtta väga kaua aega, mistõttu ei tohiks koeri hoida puuris, vaid nad tuleks anda uutesse peredesse, mida loomakaitsjad kutsikate tagasisaamisel oleks ka teinud. "Loomulikult me oleks andnud koerad kodudesse – looma ei saa hoida kolm aastat puuris," rõhutab Valner.
Koerad kuuluvad jätkuvalt kahtlustatavale
"Pärast vestlust loomakaitse liidu esindaja Kadri Võreliga asus prokurör seisukohale, et loomakaitse liit ei suuda koerte korralikku hoidmist tagada. Seetõttu otsustas prokurör jätta koerad loomade hoiupaika, kuhu nad olid viidud uurimise jaoks vajalike terviseandmete kogumiseks," ütleb aga Põder. Valner selgitab, et keegi ei saa sajaprotsendiliselt tagada, et koer näiteks ära ei jookse, see ei ole tema hinnangul aga piisav põhjus looma puuris hoidmiseks.
"Mis puudutab etteheiteid loomade hoiupaigale, siis neid käis hiljuti kontrollimas veterinaar- ja toiduamet ning kontroll kinnitas, et hoiupaiga tingimused on koerte raviks ja hoidmiseks igati sobilikud. Politseil ja prokuratuuril pole mingit alust nende hinnangus kahelda," ütleb Põder. "Osa koerte surma põhjuseid puudutav info kuulub käimasoleva kriminaalmenetluse materjalide hulka ja seda me praegu avaldada ei saa."
Heiki Valner on veendunud, et loomakaitsjate käes poleks nii paljud loomad ära surnud. Juhtum on loomakaitsjate liidul kopsu nii üle maksa ajanud, et tulevikus nad tõsiste juhtumitega politsei poole pöörduda ei kavatse. "Meie jaoks on nad bürokraadid ja mõrtsukad. Pigem püüame kokkuleppele saada loomapiinajatega, et nad loovutaks koerad meile, me ravime terveks," ütleb Valner ja lisab, et loomakaitsjate asi on loomi kaitsta, mitte neid tappa.
