Uuring: vene keelt kõnelevad noored on seksuaalkäitumiselt konservatiivsemad
Eestis elavate vene keelt kõnelevate noorte seksuaalkäitumisest rääkides on tegemist Eesti õhkkonnas kasvanud noortega, kellele on suurt mõju avaldanud venekeelne meedia, aga ka nende perekonna traditsioonid ja muu. "Kuna Vene meedia esindab suures osas Venemaa seksuaalpoliitika põhimõtteid, siis paraku on nii, et mõningad erinevused seksuaalkäitumises eesti ja vene keelt kõnelevate noorte seas on vältimatud," selgitas Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi liige Aleksandr Igotti.
Riigiametnike konservatiivsed seisukohad
Üks väga piltlik näide Vene seksuaalpoliitikast on see, kuivõrd paljud kõrged riigiametnikud kõnelevad seksuaalhariduse vastu. Nende kolm peamist argumenti on, et seksuaalharidus on vastuolus vene rahva moraalsete ja eetiliste normide ja tavadega, seksuaalõpetuse tunnid rikkuvad laste psüühikat ning et lapse seksuaalse harimise eest vastutamine on lapsevanemate eesõigus. "Vene meedia annab üle mitmeti konservatiivsemaid vaateid seksuaalsusele vene keelt kõnelevatele noortele Eestis."
Igotti sõnul on seksuaalharidus Eestis palju paremal tasemel, kuid rohkem peaks panustama venekeelsele materjalile. "Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi seksuaaltervise töögrupi liikmed annavad seksuaalsuse loenguid koolides. Analoogseid loenguid pakuvad ka mitmed teised organisatsioonid Eestis." Paraku on Eestis seksuaalharidus vene keeles suhteliselt raskesti kättesaadav, aga olukord muutub vaid paremaks ning liigutakse sammhaaval edasi, et vene koolidel Eestis oleks rohkem võimalusi kutsuda enda juurde seksuaaltervise eksperte. Kogu eelnevat silmas pidades võivad eksperdid järeldada, et vene emakeelega noored Eestis on mõnes mõttes tundlikumad seksuaalsete müütide suhtes, mis mõjutab nende käitumist praktilistes elu situatsioonides.
Mitte-eestlased on altimad testima
Oluline on aga see, et märkimisväärselt suuri erinevusi kondoomi kasutamise osas ei ole. Nii selgub uuringust*, et 19 kuni 24-aastastest noortest kasutab juhuvahekorras alati kondoomi 51 protsenti ja püsipartneriga 14 protsenti, küll aga on tervikuna mitte-eestlaste hulgas suurem osakaal nendest, kes kasutavad mitteefektiivseid rasedusvastaseid vahendeid, milleks on näiteks katkestatud suguühe (eesti keelt kõnelevad noored 13, teised - enamasti vene keele kõnelejad - 26 protsenti).
Samas on eestlaste hulgas rohkem neid, kes loobuvad kondoomist seetõttu, et kasutavad muid rasestumisvastased vahendeid (eestlased 33, teised 12 protsenti). Huvitav on see, et mitte-eestlased on altimad tegema HIV-testi (elu jooksul HIV-testi teinud noorte osakaal on erinev umbes 10 protsendi jagu ja seda stabiilselt vanusegrupis 19-25)
Eesti on Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esikohal HIV-leviku ja uute HIV-i nakatunute osakaalu poolest rahvastikus. Üha enam levib haigus peamiselt seksuaalsel teel ning peamiselt on see levinud noorte, 20–29-aastaste inimeste seas.
Seisuga 18. september 2015 on Eestis diagnoositud 195 uut HIV-nakatunud isikut. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9188 inimesel.
Hetkel on käimas seksuaaltervise kampaania "Kumm on seks" ning selle raames vastasid järgnevatele põhiküsimustele seksuaaltervise ekspert Siim Värv ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi liige Aleksandr Igotti.
Noorte teadlikkus sellest, et kondoom kaitseb seksuaalsel teel levivate infektsioonide (sealhulgas HIV-i) eest, on aasta-aastalt suurenenud ja tänaseks teavad seda praktiliselt kõik (98 protsenti 19 kuni 24-aastastest noortest). Kondoomi kasutamisse suhtutakse valdavalt positiivselt, kuid teadmiste ja käitumise vahel on siiski lõhe. Esimeses vahekorras ollakse kondoomi kasutamisega hoolikamad kui hiljem. 19 kuni 24-aastastest noortest kasutas juhuvahekorras alati kondoomi 51 ja püsipartneriga 14 protsenti, mis tähendab, et suur osa noori riskib STLI ja HIV-i nakatumisega.
Selgub, et paljud noored pelgavad endiselt kondoomi kasutamist. Miks?
Üks suurimaid põhjusi, miks noored kondoomi ei kasuta, on suhtlemisprobleemid. Kui mõlemad partnerid vaevalt julgevad välja öelda sõna "kondoom" (rääkimata sellest, et nad ei aruta veelgi piinlikumaid, kuigi tähtsaid, seksiteemasid), ongi tulemuseks, et kondoom on "mitte ostetud" ja "mitte kasutatud" või "valesti kasutatud".
Mõni loodab: "tõmban enne välja" ja "ma teen ettevaatlikult" või "üks kord ikka saab, ei juhtu midagi", kuid eelsperma ilmub koos erektsiooniga ning sellest on võimalik sugulisel teel levivat infektsiooni (STLI) saada või rasestuda. Mõni kurdab, et temal "on liiga suur kodoomide jaoks", kuid lateksist kondoom venib kaheksa korda suuremaks. Väga levinud argument kondoomi kasutamise vastu on see, et ta rikub tuju ära. Siinkohal saab mõelda, et kondoomi pealepanemine saab olla omaette põnev eelmäng – kõik sõltub noorte endi kujutlusvõimest. Konservatiivsemate maade mõjutatud on ka arusaam sellest, et kondoomi kasutavad seksiks ainult seksuaaltöötajad.
Üks põhjus kondoomi mitte kasutada on aga seotud hoopis usaldusargumendiga. "Kas sa mind siis ei usalda?". Psühholoogiliselt on väga raske selle argumendi vastu seista. Samas rõhutame alati, et kondoomijutt pole lugu usaldusest, vaid pigem hoolimisest enda ja partneri tervise eest.
Kuidas valehäbist üle olla ja teemat intiimses olukorras tõstatada?
Lihtsat retsepti või võluvalemit siin ei ole. Küll aga on võimalik sellised situatsioonid ette läbi mõelda: mida ma ütlen, mida saavutada tahan, missugused on täpselt need laused, mida saaksin ühes või teises situatsioonis kasutada. Kuna tegemist on küllalt universaalsete situatsioonidega, siis on neid tegelikult võimalik ette läbi mõelda hoolimata sellest, kas hetkel parter on või mitte. Kindlasti tasub mõelda ka sellele, et kondoomi kasutamist peavad partnerid pigem positiivseks ja seda, kui teine partner kondoomikasutamise teemaks võtab, hinnatakse väga.
Teaduspõhiseid ja süstemaatilisi teadmisi seksuaalsuse kohta võiks laps saada juba koolis ning kindlasti aitavad kaasa kõikvõimalikud harivad projektid ja meedia. Selle kõige eesmärgiks on minu meelest mitte ainult laiendada lapse silmaringi ja harida, vaid ka aidata ületada valehäbi, aru saada, et seks on loomulik osa inimeste elust.
Kes peaks kondoomi õigel ajal olemas olemise eest vastutama: naine või mees?
Kindlasti on vastutavad mõlemad. Samas võivad aga partnerid omavahel selles kokku leppida. Nii naine kui ka (loomulikult) mees peaksid oskama teadlikult valida kondoomi poodidest/apteekidest ning oskama kondoomi peale panna. Kusjuures rõhutaksin seda, et kondoomide maailm on väga mitmekesine. Üks tase on see, kui partnerid saavad kondoomidest rääkida; teine tase on, kui nad valivad kondoome teadlikult. Näiteks vaginaalseksi jaoks on kondoome erinevate mummukeste ja paksusega; anaalseksi puhul mummukesed ei tööta, on vaja rohkemalt libestit ja paksemaid kondoome; oraalseksi jaoks on erinevat värvi ja maitset kondoome jne. Muidugi oleks väga rumal anda kogu valikuõigus ja –kohustus ainult meestele.
Kelle haigus HIV on - kas pelgalt narkomaanide probleem?
Viimastel aastatel on HIV nakatumisteeks kõige enam (hetero)seksuaalne vahekord, seega ei ole tegu kindlasti vaid narkomaanide probleemiga. Küll aga on Eestis HIV kõige rohkem levinud süstivate narkomaanide seas. Oluline on aga aru saada, et nii HIVi kui ka seksuaalsel teel levivate infektsioonide puhul ei pruugi inimene ise teada, et tema on nakatunud. Enamasti polegi algetappidel mingeid sümptomeid. Selline inimene, kes on riskigrupis ning ei testi ennast, võib väga kergelt nakatada teist inimest näiteks juhuvahekorras. Kuna sümptomeid pole, siis teine inimene saab kogemata nakatada kolmandat. Ning lõpus saamegi teoreetilise olukorra, kus inimene, kes pole narkomaaniga kuidagi seotud, nakatub HIV-i.
Kogu selle hirmsa jutuga on oluline rõhutada vaid seda, et suguinfektsioonid pole ainult ühe inimese või inimrühma mure, vaid puudutavad meid kõiki. Seetõttu peame olema vastutustundlikud enda ja teiste tervise suhtes ning käima testimas.
Mida räägivad arvud?
Viimastel andmetel on HIV diagnoositud Eestis kokku 9188 inimesel, sealhulgas aids on 450 inimesel. Enamus nakatunuid olid 2014. aastal vanuses 20+. Nooremate hulgas on nakatumisi pigem vähem, nakatunute hulk väheneb alles vanuses 50+.
Enim nakatunuid on Ida-Virumaal ja Tallinnas, vähemal määral on nakatunuid erinevates Eesti piirkondades.
Seksuaalsel teel levivatesse haigustesse nakatumine on pidevalt vähenenud, 2014. aastal registreeriti 1524 klamüüdia-, 34 süüfilise ja 136 gonokokknakkuse juhtumit. 2015. aasta 2. septembri seisuga on sel aastal HIV-d diagnoositud 195 korral. 2014 aastal avastati HIV-nakkus kokku 291 inimesel.
- HIV nakatumise tõenäosus on ebareaalne või vähetõenäoline
- Naine ei pea kondoomi kaasas kandma ega oskama kondoomi peale panna. Teisisõnu: kondoomi eest peab mees hoolt kandma
- Esimene seksuaalvahekord peab olema ideaalne; (teisisõnu: partnerid peavad kõike oskama)
- Kondoomi pealepanek rikub meeleolu
- Seks on midagi räpast ja amoraalset; seksist rääkimine on alandatav ja ebaviisakas
- Kondoomiga seks ei ole nii hea
- Kui naine kasutab pille, pole kondoomi vaja
- Kondoom näitab, kuivõrd inimene usaldab oma partnerit
Tervise Arengu Instituudi turvaseksi-teemaline kampaania "Kumm on seks" raames linastus sel aastal noortele suunatud lühifilm "Räägi välja", mille loojad on tuntud Eesti filmitegijad Rain Tolk ja Andres Maimik. Film on kõikidele huvilistele vaatamiseks kättesaadav alates 24. septembrist kell 12 internetilehel www.hiv.ee. Kampaaniat ja filmi toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013‒2014" raames.
*Andmed põhinevad Tervise Arengu Instituudi 2010. aastal tehtud uuringule. Statistikas on välja toodud eestlased ja mitte-eestlased. Suurim mitte-eestlaste grupp Eestis on vene keele kõnelejaid. Statistikaameti andmete kohaselt käesoleval aastal Eestis siis 907 937 eestlast, 330 258 venelast (83 protsenti kõikidest mitte-eestlastest) ja 64 232 muu rahvuse esindajat.
