VAATA, milliseid bussipeatuste nimesid soovitab riik muuta
Vahetada tuleb aga vaid need nimed, mis on otseselt vastuolus seaduste või keelereeglitega, ülejäänud nimevahetused on soovituslikud. Järgnevalt on välja toodud põhimõtted, millest töös juhinduti, ja selgitatud mõnesid töö üksikasju.
- Külanime järgi nime saanud peatuste nimede kirjapilt peab kattuma külanime ametliku kujuga.
- Külanimest lähtuv peatusenimi ei tohiks sisaldada liigisõna, kui seda külanimes ei ole (nt Vahiküla > Vahi), samas liigisõna sisaldava külanime korral peab seda tegema ka peatusenimi (nt Kandi > Kandiküla). Liigisõna võib peatusenimesse jääda juhul, kui sellel on eristav roll (nt Kuusalu küla ja Kuusalu keskus).
- Kui peatusenimi lähtub tänavanimest, nt Västriku (tänav), siis peatusenimes liigisõna ei lisata. Kui aga lähtekohaks olevas nimes on liigisõna tee, nt Filtri tee, peaks see kajastuma ka peatusenimes.
- Peatuste nimedes tuleks, kui vähegi võimalik, kasutada nimesid, mis pole seotud kommertshuvidega. Äriettevõtete nimed võivad kiiresti muutuda ja siis tuleks muuta ka peatuse nime. Seetõttu tuleks peatusi nimetada nt tänavate või ajalooliste kohtade järgi.
- Objektinimed (nt Balti jaam, Saue gümnaasium) peaksid olema nimetavas käändes.
- Võõrtähed on ebasoovitatavad, võõrkeelsed nimed peavad olema põhjendatud ja legaliseeritud (nt F. R. Kreutzwaldi, Löwenruh).
- Nimed ei tohiks sisaldada lühendeid. Erandi tegime lühendeile, mida saab hääldada sõnana ja mis on rahva seas laialt kasutuses (nt KEK). Muud lühendid on nimestikus välja kirjutatud, sest sel kujul lähevad nad kohanimeregistrisse; sildil ei ole lühendamine välistatud.
- Mõnele kirjele olid lisatud järjekorranumbrid või seletavad tekstid (väljuvad liinid jms). Neid tekste registrisse ei kanta, aga nad võivad teabena olla sildil.
- Parandada tuleb vana kirjaviisi järgivad nimed (nt Kütti > Küti).
- Iga nime puhul on tabelis kirjutatud nime sobivuse lahtrisse kas J (jah), E (ei) või S (soovitus kaaluda muud nime, kuigi praeguse nime kirjapilt reeglite vastu ei eksi). E-variandi puhul on järgmises lahtris (tüüp) omakorda määratud üks kolmest veatüübist: A (õigekirjaviga, nt suur/väike algustäht, tühiku puudumine jms), B (nimekujuviga, nt Metsaoja > Metsoja) ja C (muu viga, nt lühendi või liigisõna ärajätt/lisamine jne). Korrektne nimi on kirjas järgmises lahtris (parandatud kuju). Soovitatavad asendused on märgitud lahtrisse soovitus. Viimases lahtris on vajadusel kirjas nime parandamise või muutmissoovituse selgitus-põhjendus.
- Kõigil sadamanimedel on vajalik ka liigisõna olemasolu. Kui registris olev nimi liigisõna ei sisaldanud, lisasime nimele väikese algustähega liigisõna sadam.
- Kui sadamanimi sisaldab sadama tüüpi väljendavat liigisõna (jahisadam, jõesadam, kalasadam, paadisadam, rannasadam, reisisadam) tuleb see kirjutada väikese algustähega. Nimeosad Lõunasadam, Põhjasadam, Uussadam, Vanasadam ja Väikesadam tuleb aga kirjutada suure algustähega.
-Üks oluline aspekt, mis peatusenimede puhul rolli mängib, on nimede eristusvõime. Ühistranspordiliinidel tekkivate kattuvuste tõttu võivad soovitatud nimekujud mõnikord mittesobivaks osutuda. Siis tuleks kohalikul omavalitsusel läbi mõelda, kas piirkonnas oleks mõni paslik ajalooline nimi, tänavanimi, talunimi vms, mis peatuse asukohta hästi iseloomustaks ning samas peatusenimede põhimõtete vastu ei eksiks (ei oleks kommertsnimi, ei sisaldaks võõrtähti jne).
- Kuigi peatusenimedes tuleb lühendid välja kirjutada (rtj > raudteejaam, pst > puiestee), on see vajalik eelkõige registris, siltidel võib kasutada ka lühendeid. Lühendite õigekirja saab kontrollida ÕS-ist.
