Vakra: massilise linnutapu piiramiseks Eestis tuleb jahiturismi ettevõtetele seada karmimad nõuded
"Oluline on märkida, et probleemidest ollakse teadlikud juba mitu aastat, ent selle kordumine igal sügisesel linnujahihooajal on tõstatanud küsimuse, kas kehtivad piirangud linnujahile ning vastutus rikkumiste eest on piisavad," nentis riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.
Detsembrikuus toimunud arutelul otsustas keskkonnakomisjon välja pakkuda konkreetsed lahendused linnujahi piiramiseks ja tulla 2017. aasta alguses teema arutelude juurde tagasi.
Linnujaht puudutab eriti neid veelinde, kes sügisrände ajal Eestis peatuvad ning keda lühikese jahiperioodi jooksul tapetakse väga suurel hulgal.
Vakra sõnul leiti komisjoni istungil, et probleem ei ole niivõrd märkimisväärses lindude arvu vähenemises, vaid selles, kas niivõrd suures koguses on eetiline linde tappa. "Erilise tähelepanu all oli jahiturism ja välismaalt saabuvad linnukütid, kes ei austa ega pea kinni Eesti jahieetikast," lisas Vakra.
Olukorra lahendamiseks on Vakra sõnul vaja seada täiendavaid nõudeid välismaiste jahitunnistuste tunnustamisele ja tõhustada võõrriigi jahimeestele jahipidamise nõuete kontrolli. "Üheks lisameetmeks võiks olla näiteks jahiturismi ettevõtete litsentseerimine, et lõpeks koordineerimata tegevus välismaiste jahituristide tegutsemisel," märkis Vakra.
Oktoobris kirjutas Delfi massilisest linnutapust Saaremaal Leisis, mis tekitas meelehärmi nii kohalikele elanikele kui ka linnusõpradele.
Jahieeskirja järgi kehtib partlastele, laugule, kajakatele ja tikutajale jahihooaeg 20. augustist 31. oktoobrini. Hanelisi võib küttida alates 20. septembrist kuni 30.novembrini.
