"Tõepoolest on see levinud arusaam, et välisriigis mõistetud rahalist karistust või trahvi liiklusrikkumiste eest ei peagi Eesti Vabariigis maksma. Paraku kehtib meil juba aastast 2008 Euroopa Nõukogu raamotsus rahaliste karistuste tunnustamiseks ja juba aastast 2008 on võimalik välisriigis mõistetud karistused Eesti Vabariigis sisse nõuda," selgitas riigiprokurör Eve Olesk "Aktuaalsele kaamerale", vahendab ERR Uudised.

Kes kohtusse ei ilmu, tuuakse konvoiga ja suure tõenäosusega lisandub ka trahv kohtuallumatuse eest.

Esialgu on usinamad materjalide saatjad Soome, Rootsi ja Läti. Tagaselja otsuseid ehk näiteks Hollandis kiirteel kiiruskaameraga fikseeritud trahve Eesti täna ei tunnusta. Kuid ka see muutub ilmselt järgmisest aastast, sest vastav seadusemuudatus on ettevalmistamisel.