Valitsus jõudis järgmise aasta eelarves kokkuleppele: tulusid oodatakse tööjõumaksudest ja aktsiisitõusust
Valitsus kinnitas tänasel kabinetinõupidamisel 2017. aasta eelarve eelnõu, mille fookuses on majanduse elavdamine ja inimeste heaolu tõstmine. Peaminister annab eelarve eelnõu Riigikogule üle järgmise nädala kolmapäeval.
"Järgmise aasta eelarve on suunatud igas mõttes kasvule – see peab andma tõuke majandusele, veelgi suurendama meie riigi julgeolekut ja jagama rohkem kindlustunnet neile, kes seda kõige enam vajavad," lausus peaminister Taavi Rõivas pärast valitsuse üksmeelset otsust riigieelarve eelnõu heaks kiita. "Kasvu saavutame ka efektiivsemast riigivalitsemisest ja reformide tulemusena – oleme käivitanud riigi- ja haldusreformi, mis tõmbab kogu valitsussektori trimmi, ehk maksumaksja rahakotile jõukohaseks. Riigisektor peab olema proportsioonis elanikkonnaga," sõnas Rõivas.
Eelnõu järgi on 2017. aasta riigieelarve tulude ja kulude eeldatav maht ca 9,5 miljardit eurot ja eelarve on struktuurses ülejäägis 0,2 protsenti SKP-st. "Maksupoliitiliste muudatuste juures on oluline, et kokkuvõttes alaneb inimeste maksukoormus järgmisel aastal 0,2 protsendipunkti," lausus rahandusminister Sven Sester.
Lisaks lepiti mitmes sektoris kokku palgatõus. Eelarveläbirääkimiste käigus leppis valitsus täna kokku, et sotsiaalhoolekandetöötajatel, kõrgharidusega kultuuritöötajatel ja siseturvalisuse töötajatel (politseinikud, päästjad, toll jt) kasvab järgmisel aastal palgafond 3,3 protsendini. Õpetajate palgafondi kasv ulatub 4,6 protsendini.
Majanduskasvu elavdamiseks jätkub tööjõumaksude alandamine – muuhulgas tõuseb uuel aastal maksuvaba tulu 180 euroni ning sotsiaalmaksu määr langeb 33 protsendilt 32,5 protsendile. Lisaks panustab valitsus oluliselt teaduse rahastamisse, tekib suurinvestori toetus ja rahastatakse Tallinna Euroopa Kooli laienemist (sh uus hoone), mis on muuhulgas oluline ka välisinvestorite Eestisse toomisel.
Madalapalgaliste inimeste toimetuleku paranemiseks tõuseb uuel aastal puudust kannatava pere toimetulekutoetuse määr 130 euroni ning alla 652 euro kuus teenivad inimesed saavad taotleda esimest korda maksutagastust möödunud aasta tulude eest. Samuti hakkavad üksi elavad pensionärid saama kord aastas 107 euro suurust toetust.
Lastega perede elujärje parandamiseks on eelarves mitu uut meedet. Tuleb uus lasterikka pere toetus, mis tähendab seda, et vähemalt kolme lapsega perele makstakse 2017. aasta 1. juulist lisatoetust 200 eurot kuus ehk sisuliselt on kolmanda lapse toetus 300 eurot. Käivitub elatisabifond, mis tagab üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuise elatisraha. Lisaks toetatakse järgmise aastal täiendavalt laste spordi- ja huvitegevust ning suurendatakse sügava puudega laste vanemate hooldustoetust.
Julgeoleku peatükis on kindel põhimõte hoida riigikaitsekulud vähemalt 2 protsenti SKP-st, millele lisaks on eelarves ette nähtud liitlaste kohalolekuga seotud kulutused. Kokku on kaitsekulud 2017. aastal ligikaudu 2,18 protsenti SKPst, mis on läbi aeagade suurim tase. Samuti panustatakse Siseministeeriumi haldusala kiireageerimisvõimekuse tõstmisesse ja idapiiri väljaehitamisse.
Eelarve peamised prioriteedid ja katteallikad otsustati ära juba kevadel, kui riigi eelarvestrateegia raames pandi paika valdkondade eesmärgid ja riigi rahanduse kava neljaks aastaks. Sügisesel eelarve arutelul uusi maksutõuse ei planeeritud. Eelarve lisakulud, mis tekkisid peamiselt Eesti Euroopa Liidu eesistumise varasemaks toomisega, kaeti eelkõige erinevate investeeringute nihutamisega ja 5G sageduslubade müügituluga. Tänu oodatust kiiremale palgatõusule ja vähenenud tööpuudusele laekuvad 2017. aastal kevadprognoosis oodatust paremini tööjõumaksud, lisaks näitab prognoos ka aktsiisilaekumiste kasvu.
