„Haldusreformi põhieesmärk on tagada kvaliteetsed avalikud teenused ja tugevad omavalitsused üle kogu Eesti,“ ütles peaminister Taavi Rõivas. „Hoolimata sellest, et enamik inimesi igapäevaselt linna- või vallavalitsusse ei satu, puutume kõik kohalike teenustega kokku – sotsiaalteenustest ja lastehoiust eakatehoolduseni ning need mõjutavad otseselt meie elukvaliteeti.“

Seaduse vastuvõtmisel on omavalitsuse suuruse alampiir 5000 elanikku, valitsuse eesmärk on jõuda vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsusteni.

„Tunnustame omavalitsusi, kus on võetud initsiatiiv ühinemiseks. Kui 1. jaanuariks 2017 ei ole liitumistes kokkuleppele jõutud, otsustab selle valitsus,“ ütles riigihalduse minister Arto Aas. Riigihalduse ministri sõnul toimuvad 26 erinevas piirkonnas läbirääkimised, mille õnnestumisel moodustuksid suuremad kui 11 000 elanikuga omavalitused.

Vabatahtlikult liitunud KOV-idele on määratud kõrgem ühinemistoetus. Kui moodustub üle 5000 elanikuga KOV, siis saavad kõik ühinejad kahekordset ühinemistoetust ehk 100 eurot elaniku kohta.

Valitsus otsustas tõsta liitumise tulemusena 11 000 elanikuga omavalitsuse täiendava toetuse 500 000 euroni. Kui liitub kogu maakond, käsitleb valitsus seda tulevikus eelisena riiklike investeeringute saamisel.

Valitsuse algatatud ühinemiste etapis algatatakse hiljemalt 15.02.2017 haldusterritoriaalse korralduse muutmine nendes KOV-ides, mis ei vasta miinimumkriteeriumile, ei kuulu erandite alla, aga ka omavalitsustele, kes on juba ühinenud või täidavad erandi tingimused, kui see on vajalik KOV-i võimekuse tagamiseks.

KOV volikogud peavad vastama ettepanekule hiljemalt 15.05.2017, tähtajaks vastamata jätmisel loetakse ettepanek vastuvõetuks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena