Välkõppusest Okas jäid paljud reservväelased tahtlikult kõrvale. Jüri Luik nimetab taolist käitumist piinlikuks

Eile lõppes õppekogunemine Okas 2018, kus pidanuks kokku osalema 1248 reservväelast. Osa neist aga ei reageerinud. Tõsi, põhjuseid on erinevaid.

Kaitseväe kõneisik, kapten Aivo Vahemets sõnas täna Delfile, et lisaõppekogunemisel on formeeritava üksuse jaoks oluline saavutada lahinguvõime, mis ka saavutati, aga lahinguvõime saavutamiseks on vaja inimesi ja seega on sama oluline oma reservväelastega kontaktihoidmine.

"Kui veel täpsemaks minna, siis neid, kellega me kontakti ei saavutanud, on veidi üle 7% kutsututest. Iga reservväelasega, kellega kontakti ei saavutatud, tegeletakse individuaalselt ja selgitatakse välja põhjused, miks ta õppusel ei osalenud, aga ka seda mis põhjustel me nendega ühendust ei saanud," märkis ta. Kiire arvutus näitab, et seitse protsenti tähendab ligi 90 reservväelast.

Kaitseminister Jüri Luik sõnas eile "Aktuaalsele kaamerale", et oli neid, kes sõna otseses mõttes hoidsid kõrvale oma kohustustest. "Ja see on muidugi väga piinlik - ja neil kindlasti peaks olema piinlik oma kaaslaste ees, kes siia tulid."

Lisaõppekogunemisele ilmumise kohustuse eiramise eest võidakse karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (1200 eurot) või arestiga. Väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

Vahemets lisas, et on ka neid reservväelasi, kellega saadi ühendust, ent kes siiski andsid teada, et nad ei saa õppusel osaleda, kuna on näiteks kaugemal välisriigis või olid mitteosalemise põhjuseks perekondlikud asjaolud. "Nad peavad puudumise põhjendamiseks siiski pädevad tõendid esitama."