Võrdõigusvolinik: tööportaalid peavad lõpetama diskrimineerimise
Töölesoovijate soo, laste olemasolu, vanuse ning rahvuse kohta info küsimine ning selle järgi kandidaatide valimine on diskrimineeriv praktika, ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper internetipõhistele töövahendusportaalidele saadetud märgukirjas.
Selline teguviis aitab otseselt kaasa tööle kandideerijate diskrimineerimisele personalivaliku tegemisel, märkis võrdõigusvolinik.
„Portaalides täna kasutusel olevad eluloovormid ja otsingufiltrid teevad võimalikuks selle, et tööandja saab värbamisel välistada inimesed, kes talle isiklike eelarvamuste tõttu ei sobi. Eelkõige puudutab selline põhjendamatu välistamine väikelapsevanemaid, naisi, samuti üle 50-aastaseid kandideerijaid, kelle suhtes on tööandjatel pahatihti negatiivseid eelhoiakuid,“ märkis Sepper.
„Töötamisest sõltub inimese ja tema pere igapäevane toimetulek, aga ka enesehinnang ning väärikus. Kui tööandja välistab värbamisel kellegi tema soo, lapsevanemaks olemise, vanuse või rahvuse tõttu, on see tõsine inimõiguse rikkumine,“ rõhutas Sepper.
Võrdõigusvoliniku sõnul peavad parima kandidaadi valimisel olema määravad vaid inimese haridus, oskused, teadmised ning töökogemus. „CV-vormid, mis küsivad kohustuslikus korras infot inimese soo, perekonnaseisu, laste arvu, vanuse ja rahvuse kohta, on oma aja ära elanud. Need on andmed, mille suhtes ei tohi tööandja üldse huvi tunda. Sellise info kasutamine annab aga tööandjale võimaluse otsustada inimese üle asjakohatu info põhjal, mis viib ebavõrdse kohtlemiseni,“ selgitas Sepper.
Võrdõigusvolinik juhib portaalidele saadetud märgukirjas tähelepanu sellele, et tööle kandideerijate väljavalimine isikuandmete alusel, sh vastavate otsinguparameetritega andmebaaside kasutamise võimaldamine tööandjatele, on seadusevastane.
„Selline teguviis aitab otseselt kaasa tööle kandideerijate diskrimineerimisele ning on vastuolus nii põhiseaduses, võrdse kohtlemise seaduses, soolise võrdõiguslikkuse seaduses kui ka töölepingu seaduses sätestatuga,“ toonitas Sepper.
Töövahendusportaalid peavad pooleteise kuu jooksul andma volinikule aru, kuidas ning millise aja jooksul nad senised eluloovormid ning otsingulahendused ümber teevad, et diskrimineerimine lõpetada.
