FOTOD: Metsa alla visatud ümbrik viis Astangu prügistaja tabamisele
Astangul metsa alla visatud prügi lähemal vaatlusel leidis patrull tõendusmaterjali - ümbriku nime ja aadressidega. Aadressil oleva Harku valla majaomanik esimese hooga oma süüd prügistamisel küll eitas, kuid paar päeva hiljem tunnistas tehtut ja avaldas kahetsust.
Tegemist oli mõnevõrra ootamatu stsenaariumiga. Oma tunnistuses kirjeldab mees, et tavaliselt kogub ta oma maja ees seisvasse vanasse tööautosse majapidamises tekkiva olmeprügi ning kui kaubik täitub, siis viib prügi jäätmejaama. Saatuslikul päeval kohtas ta tööle minnes endist head töökaaslast, kellega vesteldes selgus, et too on minemas jäätmejaama prügi viima. Küsimusele, kas kolleeg oleks valmis ka tema kilekotid ära viima, vastas too jaatavalt. Nii laaditigi prügi ümber.
Nüüd aga kolleegi - nimetagem teda Aleksandriks - tunnistuse juurde. Aleksander elab Põhja-Tallinnas kortermajas, mille hoovi oli ladustatud vana ehitus- ja lammutusmaterjali. Kuna majas korteriühistut ei ole - tegemist on eramajaga ja seal elavate üürnikega - ja kuna teati, et Aleksandril on sobiv auto, siis tegid majaelanikud talle ettepaneku prügi hoovist jäätmejaama toimetada. Paraku osutus ülesanne arvatust raskemaks.
"Võtsin siis selle prügi hoovist peale ja üritasin seda ära anda Maleva tn 4, kus öeldi, et vastu võetakse vaid telliseid ja betooni. Siis läksin Peterburi tee prügilasse, kuid seal nõuti, et prügi oleks sorteeritud, mitte mingites kilekottides, " oli mees nõutu. "Siis läksin Rahumäe tn 5a prügilasse, kuid seal öeldi, et ehitusprahti vastu ei võeta. Nii viisingi lõpuks prügi metsa".
Tänaseks on Aleksander saanud nii rahalise karistuse kui ka metsa viidud prügi ära koristanud. "Kahetsen juhtumi pärast ja luban edaspidi olla seadusekuulekas," kirjutab Aleksander oma tunnistuses.
Tema sõnul vajaks riiklik jäätmesüsteem inimese seisukohalt paindlikumat, selgemat ning inimsõbralikumat lahendust. Jääks ära laiaulatuslik looduse saastamine ja riigi raha kulutamine isetekkeliste prügilate likvideerimisele.
"Selleks, et metsaalused oleks puhtad ja et prügi ega rehvid ei vedeleks looduses tuleb tagada jäätmejaamade teenuse võimalikult mugav kasutamine," tõdes riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra. Parlamendisaadik toob välja mõned ideed: esiteks peavad jäätmejaamad olema avatud 365 päeva aastas, varahommikust hilisõhtuni, välja arvatud riiklikel pühadel.
"See on lihtne sõnum elanikele: tule millal vaja, meie väravad on alati lahti." Just selleks eraldati käesoleva aasta riigieelarvest omavalitsustele 2,2 miljonit eurot, millest 640 000 eurot saab näiteks Tallinn ja 150 000 eurot Tartu linn. "Loodan, et juba lähiajal on näha sisulisi muudatusi ja täna pooltel päevadel suletud jäätmejaamade väravad on kodanikele avatud," ütles Vakra.
