FOTOÜLEVAADE TARTU VANGLAST | Kuidas Ekspress Meedia piltnik pokri pisteti

8. septembril andis Tartu vangla süütutele inimestele võimaluse külastada vast kõige valvatumat hoonet Tartus. Selleks ei pidanud isegi kuritegu korda saatma – Tartu vanglas oli avatud uste/trellide/kongide päev. Otsustasin võimalust ära kasutada ja näidata kõigile, kuidas vangla elu päriselt välja näeb ja kas Hollywoodi filmides kujutatul on tõepõhi taga.

Esmalt sisenesime ooteruumi, kus meile selgitati, mida tohib ja ei tohi teha. Kõik üleliigse pidime jätma kappidesse või autosse. Kuna mina sisenesin vanglasse suure fotoseljakotiga, pidin enne külastust kogu varustuse nimekirja, mis kaasa võtta soovin, neile saatma.

Ooteruumist liiguti kolmekaupa järgmisesse ruumi, kus me pidime ID-kaardi jätma ja saime külastajakaardid. Mina pidin ka esitama oma varustuse, et siis tagasi tulles kontrollida, kas mul ikka kõik asjad alles või ega miskit üle pole. Liikusime edasi ruumi, kus valgustati läbi üleriided, kotid jms. Lisaks pidime läbima ka kogukehaskänneri. Mitte miski üleliigne ei pääse vanglasse.

Läbinud turva kontrolli, liikusime administratiivhoonest edasi vangla müüride vahele õue. Keegi maha ei tohtinud jääda ja „tibudest“ peeti pidevalt arvestust.

Esimese asjana märkasin õues hoonet, mille küljes rippus rist. Tegemist on vangla kabeliga, kus saab jumalaga rääkimas käia. Kabelist pikemalt juba hiljem.

Vangla siseõues on mitmed tarastatud alad, kus vangid käivad vabal ajal liikumas. Erinevalt Hollywoodi vanglafilmidest, kus toimuvad suurimad süžeelised murdepunktid ja dialoogid, on seal rahulik ja distsiplineeritud kord. Vaid mõni kinnipeetav üritas saada külastajate tähelepanu. Ausalt öeldes tekkis seal olles tunne justkui oleks loomaaias.

Trellide külge olid seotud prügikotid, mis peaksid peletame linde, kuid sellest hoolimata leidus osadel akendel pesasid.

Vangid ei pea kogu aja oma kambris istuma. Selleks on neile määratud vaba aeg, mille pikkus ei olene karistuse raskusest, vaid sellest, kui hästi kinnipeetav ennast ülal peab. Näiteks võib üks kinnipeetav kongist välja saada vaid tunniks, kuid teine tosinaks tunniks. Vabal ajal saab liikuda, teha sporti, käia koolis ja tööl, helistada, õppida jne. Näiteks ülemisel pildil olevas ruumis saab mängida lauatennist, vaadata televiisorit, helistada lauatelefoniga.

Vangla päevakavast rääkis meile Tartu vangla direktor Raini Jõks. Tähtsal kohal on distsipliin ja kord, mida kõik peavad jälgima. Iga päev on äratus ca 6 hommikul, millele järgnevad tavalised hommikused protseduurid. 7.15-7.45 saavad vangid kambrites hommikusöögi ja pärast seda toimub loendus (mida korratakse ka õhtul). Edasine päev kulgeb vaba ajaga, kooliga, tööga ja muude toimingutega. Pärast õhtust loendust (kell 20) saabub öörahu pool tundi hiljem.

Samas ruumis on ka külmikud, kus vangid saavad hoida asju, mida nad vangla territooriumil olevast kauplusest soetavad.

Süüa antakse kolm korda päevas. Toidule kulub päevas 1,2 eurot vangi kohta. Toit tuuakse toidukärudega kongidesse, kuid seda tööd ei tee töötajad vaid vangid, kes sellele positsioonile on määratud. Nõnda hoitakse kokku ka tööjõukuludelt, lisaks saavad kinnipeetavad tööharjumusi.

Kongid on väiksed (umbes 10 ruutmeetrit), kahekohalised ja kahe ruumiga – magamistuba/elutuba ja tualett. Pesemas käiakse eraldi duširuumis. Pildil on näha kogu tuba, kust leiab narivoodi, mõned kapid ja laua. Seinal on paneel, kus vangid saavad valida nelja raadiojaama ning heli tugevuse vahel. Lisaks saavad suhelda valvuriga, kui neil peaks olema probleem. Osadel vangidel on lubatud omada ka televiisorit, kuid selle peavad nad ise ostma ja maksma ka elektrikulu. Kongis seisab vanglaametnik Jarmo Kälvijäinen, keda on muuseas tituleeritud kui 2017. aasta kõige innovaatilisemat valvurit. Tartu vanglas on olemas ka avavangla, kus peetakse kinni neid vange, kellel on tööleping mõne vangla lepingupartneriga või kes õpivad. Seal hoones on ka naisvangid , kellel on alla 3-aastane laps. Neil on esmatähtis lapse heaolu, et ta saaks võimalikult normaalselt oma lapsepõlve kogeda.

Toast avanev vaade pole küll kiita – ega keegi vaate pärast vangla tulegi.

Järgmise hoone juurde liikudes nägime ära ka kõige noorema vanglatöötaja – Šveitsi valge lambakoera Yasperi. Kutsal on pooleli õpingud, et saada tubliks teenistuskoeraks. Teravat nina!

Edasi liikusime huvikeskusesse, kus vangid saavad tegeleda nii spordi, muusika kui ka kunstiga. Kaks aastat tagasi valminud huvikeskuses asub spordisaal, mida saavad kasutada nii vangid kui ka vanglas töötavad inimesed. Aeg-ajalt toimuvad ka spordivõistlused nii korv-, võrk- kui ka jalgpallis. Hiljuti avati näiteks ka akrobaatikaring, millele ei ennustatud suurt huvi, kuid see osutus üsnagi populaarseks.

Muusikatoas saavad vangid õppida kitarri, laulmist ja muid muusikariistasid. Muusikatunde viivad läbi kinnipeetavad ise, kellel vastav kogemus. Proove teeb ka kinnipeetavatest koosnev bänd, kes esineb näiteks kooliaktustel ja jõulupidudel.

Vaimu saab veel harida kunstiga, milleks on väga head võimalused. Töid vaadates ei kujutaks ettegi, et tegemist võib olla vangidega. Katsetada saab nii maali-, savi- kui ka klaasikunstis. Iga vang saab vanglast vabanedes ainult ühe enda teose välja osta, ülejäänud jäävad ootama oma aega, mil see annetatakse mõnele MTÜle või liigub mõnda avaliku sektori hoonesse. Seega, kui on mõtteid, kus võiks ilusaid teoseid eksponeerida, võib julgelt Tartu vanglasse kirjutada. All leiab väikse galerii teostest.

Vajalikud tööriistad on kõik seinal ära märgistatud, et oleks kiire ülevaade, millised tööriistad puudu on. Tunni lõppedes peavad olema kõik tööriistad oma kohtadel, vastasel juhul otsitakse kõik läbi. Kui kadunud tööriist leitakse teilt, siis võetakse ära õigus vastavas tunnis käia.

Järgnevalt liikusime vangla kabelisse.

Vangla kabel on piltlikult öeldes universaalne pühakoda – kõik inimesed saavad oma valitud usku seal viljeleda, sest Kirikute ja koguduste seadus § 4 ütleb et Igal isikul on õigus vabalt valida, tunnistada ja kuulutada oma usulisi veendumusi. Kabelis on enamus suuremaid uskumusi esindatud. Räägiti ka ühest huvitavast fenomenist – vanglas olles on inimesed väga usklikud ja käivad kabelis, kuid vanglast vabanedes jääb osadel usk vanglasse maha. Usk aitab näiteks ka korduvkuritegusid vähendada.

Järgnev peatus oli meditsiiniosakonnas, kus viiakse läbi erinevaid protseduure ja analüüse, lisaks abistatakse vange ka psühholoogiliselt, võimaldatakse ka hambaravi.

Meditsiiniosakond ei erine suuresti tavalisest meditsiiniasutustest – kõik vajalikud vahendid ja aparatuur on sama, mis väljaspool müüre.

Kõige rohkem kulme kergitas just see ruum – hambaarsti kabinet. Nimelt saab selles kabinetis tasuta hambaravi! Mõned külalised ei suutnud ära uskuda, et kuidas on võimalik, et vangid saavad tasuta hambaravi. Selle peale ütles osakonnajuhataja Piret Kool, et tema ei saa aru, miks ei ole väljaspool vanglat see tasuta. Selles osas on tal õigus.

Probleem ongi selles, et vangid ei saa piinelda näiteks 15 aastat hambaprobleemidega, et siis välja saades nendega tegelema hakata. Nendega tuleb tegelema hakata võimalikult ruttu. Juhataja sõnul on see selle maja kõige populaarsem kabinet. Sellist võimalust ei saa ju kasutamata jätta. Sellepärast on ka järjekorrad väga pikad ning järjekorras ette saamiseks kasutakse ka alatuid võtteid. Kuna on olemas kaks järjekorda, erakorraline ja üldine, siis valetatakse endale külge valusid, et pääseda paremasse järjekorda. Kuna valu on üsna subjektiivne, siis peab patsienti uskuma, teades, et suure tõenäosusega tegelikkuses valetab, et saada kiiremini jaole.

Osakonna tualett on vast kõige kummalisem ruum. Üheski normaalses tualetis ei leidu seintel peegleid, kuid selles tualetis on nad põhjusega. Uriiniproove andes peab valvuril olema ülevaade patsiendi tegevustest, et ta ei saaks vahetada enda proovi mõne teise proovi vastu, mille ta on mõnelt puhtamalt poisilt/tüdrukult saanud.

Vangla seinte vahelt leiab ka töökojad, kus tööd saab 26 kinnipeetavat, kes valmistavad Stoveman kaubamärgi all olevaid grilli- ning saunatooteid. Kindlasti on paljud poodides märganud neid grille ja nüüd siis teate, et neid keevitavad kokku vangla kinnipeetavad, kes saavad suurusjärgus 200€ kuus palka.

Vangid saavad vähemalt kord kuus külastada raamatukogu, kus saavad lugeda ilukirjandust ja ajalehti. Need vangid, kellel ei lubata kambrist väljas liikuda, saavad esitada tellimusi, mis kirjandust nad tahaksid lugeda. Raamatukogust ei leia teoseid, milles käsitletakse vägivalda, gänge jms.

Eesti vanglates saab omandada põhi-, gümnaasiumi- ja kutseharidust. Näiteks saad sa kutsekoolis õppida keevitajaks ja siis minna edasi tööle eespool mainitud grille keevitama.

Stseen, mis ühestki uuemast vanglafilmist ei puudu. Kinnipeetavat ja külalist eraldab vaid klaas.

Ekskursiooni lõpetuseks liikusime majast välja ning meile näidati erinevaid töövahendeid, mida kasutatakse nii vanglas sees kui ka väljas, kui on vaja suuremaid masse ohjata.

Kindlasti paljude jaoks on see mõistmatu, et miks kulutatakse vangide peale meie maksuraha. Leitakse, et nad peaksid elama halbades tingimustes. Siinkohal ei tohi unustada, mis on vanglate ja teiste sarnaste kinnipidamisasutuste eesmärk – parandada kuritegelikule teele sattunud inimese käitumist, et neist saaks ühiskonda panustavad kodanikud. Vangla direktori sõnul sooritab 30% kinnipeetavatest aasta jooksul uue kuriteo, mis ei tähenda aga alati, et talle ka reaalne vangistus mõistetakse. Seega tööd inimeste muutmisel veel jätkub, kuid edasiminekud on nähtavad.

Rääkides rahast ja nähes, kuidas vangla elukorraldus on, arvaksin, et rahavoogude bilanss on peaaegu tasakaalus. Vangid teevad tööd ja saavad selle eest veidike palka. Raha, mis jääb neile maksmata, katab ülejäänud kulud. Näiteks töökojas töötav keevitaja saab umbes 200 eurot kuus palka. Veebileht Palgad.ee annab keevitaja keskmiseks palgaks Eestis ligi tuhat eurot.

Kui kunagi peaks veel Tartu vangla oma uksed avama, siis soovitan võimalusest kinni haarata, sest sinna pääsemiseks peaksid kas töötama vanglas või siis mõne kuriteo korda saatma.