Teehooldus
22.11.2018, 16:25

Eksimused talvel: libedaga pikivahe hoidmine on eluküsimus

 
Accelerista

Talve ei pea kartma, kui talvise sõidu võtted on selged ning sõidustiil libedate olude jaoks kohandatud. Kõige tähtsam neist on pikema pidurdusteekonnaga arvestamine ja sellest tulenevalt turvalise pikivahe valimine. Õige pikivahe hoidmine on tähtis suvel, aga talvistes tingimustes on turvaline pikivahe hädavajalik.

Sõiduinstruktor Indrek Madari abiga tegi Veli Rajasaar libedarajal puust ja punaseks, mida tähendab liiga lühike pikivahe talvisel ajal. Veli üritab hoida linnakiirusel eessõitva autoga ühesugust pikivahet. See vahe on küllalt lühike ent liikluspildis näeme pahatihti autosid üksteisel täiesti “sabas” sõitmas.

Liikluses ei oleks tagasõitja pidama saanud

Veli sai libedarajal küll enne äkkpidurdanud eessõitjat pidama ja autode vahele jäi ka vahe, AGA...

  • Ka kõige parema ja kõrgemalt varustatud auto peale ei tohi juht kunagi sajaprotsendiliselt loota - otsuseid langetab inimene, mitte masin. Ja ka vastutab üksnes inimene.
  • Ka kõige kogenumal ja sõiduoskajal juhil kulub igal juhul teatud aeg tema ees toimuvale reageerimiseks. Selle aja jooksul liigub auto hulga maad edasi.
  • Päriselus oleks reageerimine ees toimunud äkkpidurdusele võtnud umbes kaks korda rohkem aega - ühe sekundi. Katses oli reageerimisaeg umbes pool sekundit, sest Veli teadis pidurdamist oodata.
  • Tavaliikluses toimubki valiv reageerimine, sest juht ei vaata ainiti üksnes enda ees sõitva auto piduritulesid. Juhi tähelepanu kulub kogu liikluse ja ümbruse jälgimisele.
  • Isegi sekundi pikkune reageerimisaeg on päriselus kiire reaktsioon. Kui roolis tegeletakse kõrvaliste tegevustega, venib reageerimisaeg oluliselt pikemaks.
  • Kui Veli reageerimisaeg oleks olnud üks sekund, ei oleks antud pikivahest auto turvaliseks peatamiseks piisanud.
  • Tagasõitja (Veli) oleks peatunud umbes 7 meetrit kaugemal ning sellest täiendavast distantsist piisab, et avarii olnuks tõsine - kokkupõrge oleks toimunud kiirusel umbes 35 km/h..

Seega põhimõtteline probleem ei ole mitte pidurdusteekonnas vaid reageerimisajas ehk siis selles viivituses, mis tekib piduripedaalile vajutamisel.

Päris talv ei ole simulatsioon

Päriselus on talvised teeolud väga varieeruvad ning seda isegi sama sõiduraja piires.
Teekatte karedus võib olla tee pikisuunas vägagi erinev igal “ribal.” Näiteks on lumisele teele tihti sisse kulunud puhtam riba.

Teineteise suhtes natukenegi nihkes edasi liikuvad sõidukid liiguvad erinevas sõidujäljes ning nende pidurdusteekonnad võivad erineda väga palju isegi siis, kui autod muidu võrdsed on.

Näiteks kui üks auto sõidab peaaegu puhtaks kulunud teekatte ribal ehk karedamal pinnal ning teise auto sõidujälg on kümme sentimeetrit kõrval, kus kinnisõidetud lumi ei ole ära kulunud ja on libe - on tõenäoline, et teine auto ei saa turvaliselt pidama.

Samuti on päriselus erinevad autode rehvide kulumisaste, tehniline seisukord ning rehvitüüpki võib erineda - kui eessõitjal on kiilasjääl all naastrehvid ja tagasõitjal lamellrehvid, siis on eessõitja pidurdusteekond tõenäoliselt lühem. Lisaks tuleb arvestada ka reageerimisaja jooksul läbitud teepikkusega.

Mõtle alati ette

Arvesta, et eessõitva auto pidurdusteekond võib olla palju lühem kui sinul ning isegi kõige usinamalt liiklust jälgiv juht ei suuda ees toimuvale reageerida ilma viivituseta.

Tagasõitja peaks hoidma pikema pidurdusteekonna võrra pikemat pikivahet. Kuna me aga kunagi täpselt ette ei tea, kui pikk on konkreetse masina pidurdusteekond mingis kohas, tuleb pikivahe jätta veelgi suurem.

Mõtle sellele, kui järgmisel korral eessõitjaga pikivahet valid, sest kellelegi tagant otsa sõita on äärmiselt ohtlik!

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.

LOE LISAKS:

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Kommenteeri Loe kommentaare
Delfi
Jaga
Kommentaarid