14.11.2018, 11:58

Elektroonilised liiklusmärgid Eesti teedel: kes ja kuidas neid juhib?

Ülle Tampere

Accelerista.ee

Elektroonilised teemärgised.

FOTO: Maanteeamet

Eesti maanteedele kerkib elektroonilisi liiklusmärke nagu seeni pärast vihma. Eriti edevad on suured infotahvlid, mis talvel näiteks annavad teada kiilasjääst või lumesajust. Kas olete mõelnud, kes on see “suur vend”, kes otsustab, mis number või sõnum parasjagu märgile kuvada? Ning mis neist märkidest üldse kasu on?

Veidi enam kui aasta tagasi, 1. novembril 2017 alustas Maanteeametis tööd täiesti uus üksus - liiklusjuhtimiskeskus, mille ülesandeks ongi anda liiklejatele operatiivset teavet riigiteedel valitsevate sõiduolude kohta ning juhtida liiklust nutikalt, muutuva teabega liiklusmärkide abil.

Ühtlasi kogub liiklusjuhtimiskeskus infot liikluspiirangute ja sõiduolude kohta ning edastab selle nii oma Tark Tee portaali kui ka rakendustele nagu Waze, Google Maps ning meediale. Lisaks sellele tegeleb liiklusjuhtimiskeskus massipiirangute ja eriveoste lubade väljastamisega.

Liiklusjuhtimiskeskuse juhataja Siim Vaikmaa räägib lähemalt, kui palju on praegu Eesti maanteedel elektroonilisi liiklusmärke ning millal minnakse üle automatiseeritud juhtimisele.

Kui palju on praegu Eesti maanteedel elektroonilisi märke ning kui palju saab neid olema kokku?

Täna on Eesti teedel 37 elektroonilist liiklusmärki, 35 neist asuvad Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel, lisaks on üks infotabloo Luhamaa ja üks Koidula piiripunkti läheduses. Lähiajal lisanduvad veel 3 märki (2 kiirusmärki ja üks infotabloo) Tallinna–Pärnu maanteele Laagrisse, kus hetkel käivad teetööd.

Lähiaastate perspektiivis on kavas laiendada elektroonilisi liiklusmärke Tallinna–Tartu maantee ning Tallinna ringtee lõikudele. Lisaks on plaanis pilootprojektidena mõned lokaalsed kohad teeilmajaamade juures ja mõnel pool veel.

Milliseid muutuva teabega märke meie teedel kohtab?

Eestis kasutatakse peaasjalikult kolme tüüpi muutuva teabega märke: kiirusmärgid, hoiatusmärgid ning suured tekstilise teabega infotablood.

Mis põhimõtete järgi need märgid paigaldatakse ja kuhu?

Muutuvate märkidega on otstarbekas varustada eelkõige suure liiklussagedusega põhimaanteede lõigud, kus nende mõju liiklusohutusele ja liiklussujuvusele on suurem.

Muutuvaid kiirusmärke rakendatakse eelkõige neljarajalistel eraldatud sõidusuundadega teedel või lokaalselt mõnel sillal või ristmikul liiklusohutuse ja liiklussujuvuse parandamiseks. Kiirusmärkide asukohad valitakse sisuliselt samade põhimõtete alusel nagu nö tavalised plekist kiirusmärkidel, see tähendab, et lisaks lõigu algustele tuleb neid korrata ristmike järel.

Muutuvad hoiatusmärgid võimaldavad vajaduse tekkides operatiivselt hoiatada liiklejaid ning näiteks põhjendada madalama piirkiiruse rakendamist liiklejatele.

Millist infot võimaldavad muutuva teabega märgid kuvada?

Infotabloodel hakkame kuvama hoiatusi tee- ja ilmaoludest, liiklusõnnetustest, takistustest teel ning edastama infot teetöödest, tee sulgemise korral ümbersõidu teekonnast, sõiduaega ummikute korral ja muud liiklusega seonduvat kasulikku infot.

Tänavune talv tahab meid tõenäoliselt ootamatult tabada - nagu ikka. Muutuva teabega märkidest suurte maanteede ääres on palju abi, et ootamatuid üllatusi sülle ei kukuks. Kes otsustab, ja mille põhjal, et näiteks maanteel kiirust tõsta või langetada?

Kiiruse tõstmine ja langetamine hakkab toimuma vastavalt Maanteeameti ja AS Teede Tehnokeskuse koostöös välja töötatud juhtimisreeglitele. Otsused kinnitab Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskus.

Elektroonilised märgid on niisiis päris nutikad. Kas lähitulevikus on oodata ka keskset automatiseeritud juhtimist? Kui jah, siis kuidas see toimib, kust saab süsteem oma algandmed?

Jah, Maanteeamet arendab 2019. a kevadeks välja liiklusjuhtimissüsteemi, mille eesmärk on automatiseerida juhtimisotsused. Hangitavasse juhtimistarkvarasse tuleb sisend otsuste tegemiseks eelkõige maanteedele paigaldatud teeilmajaamadest ja liiklusloendusseadmetest.

Sisendparameetrite alusel on süsteemi sisestatud märkide juhtimisstsenaariumid vastavalt välja töötatud juhtimisreeglitele. Näiteks kui Tallinna–Ääsmäe teelõigu teeilmajaamad tuvastavad lumesaju alguse, siis vastavaks juhtimisstsenaariumiks on teelõigul üheaegselt piirkiiruse langetamine kiirusmärkidel, hoiatuse kuvamine hoiatusmärkidel ja infotabloodel.

Teiste riikide praktika näitab, et ilmastikust sõltuvat süsteemi päris täisautomaatseks arendada on keeruline, mis tähendab, et olulisemad liikluskorralduse muudatused kinnitab (näiteks talvisel ajal kiiruse tõstmine 110ni) liiklusjuhtimiskeskuse töötaja, kellel on vajadusel lisaks võimalik kasutada muid infoallikaid nagu näiteks teekaamerad ja ilmastiku prognoosisüsteemid.

Viimastel aastatel on meil sügised veninud tavatult pikaks. Mis on muutunud talviste kiiruste alandamisega - kas ning aastate praktika näitab, kas kiiruste alandamine on lükkunud edasi (kliima soojeneb)? Või tehakse ikka kindlal kuupäeval 110 90 km/h-ks?

Kiiruste alandamist ei teostata juba aastaid kindlatel kuupäevadel. Maanteeamet jälgib pidevalt ilmastikuolusid ja teeb otsuse suurima lubatud piirkiiruse alandamiseks jooksvalt, vastavalt ilmastikuoludele.

Põhiliseks indikaatoriks, mida lisaks temperatuuride muutumistele jälgitakse, on tihe lumesadu ja lumekatte tekkimine. Viimaste aastate praktika näitab, et kiiruste alandamise aeg on lükkunud pigem edasi. Ka käesoleval aastal on sügis olnud soe, mistõttu oleme suuremat kiirust lubanud tavapärasest kauem.

Kui palju inimesi kogu seda süsteemi haldavad? Millise haridusega nad on? Millistes kõrgkoolides üldse on võimalik õppida “kiirusjuhtijaks”?

Süsteemi hakkavad haldama vahetustega liiklusjuhtimiskeskuse töötajad (liiklusjuhid), kes on läbinud vastavad koolitused nii liiklusjuhtimissüsteemi kasutamise kui tööks oluliste taustateadmiste osas (näiteks teeilmastik). Liiklusjuhte on tänase seisuga planeeritud 4.

Liikluskorralduse valdkonnaga seotud teadmisi ja oskusi pakuvad mitmed Eesti (TalTech, Tallinna Tehnikakõrgkool jt) kui ka välismaa haridusasutused.

Lisaks täiendavad meie inimesed oma oskusi pidevalt mujal maailmas, kust võetakse üle parim praktika ning teadmised. Ning vastupidi - ka meilt õpitakse.

Projekt valmib Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostöös.

LOE LISAKS:

Kommenteeri Loe kommentaare