Prantslased lasid euroleppe põhja (täiend)
Prantsusmaa president Jaques Chirac teatas pärast hääletustulemuste selgumist rahvale: “Prantsusmaa on end demokraatlikult väljendanud. See on teie suveräänne otsus ja ma arvestan sellega.”
Ühtlasi ütles Chirac, et leppe tagasilükkamine muudab Prantsusmaa huvide kaitsmise Euroopas keerulisemaks.
Rahvaküsitlusel osales umbes 70 protsenti riigi valimisõiguslikest kodanikest.
Põhiseadusleppe vastased tähistasid võitu Pariisis terve öö kestnud tänavapidustustega ning Chiraci poliitilised oponendid kutsusid Chiraci üles tagasi astuma.
Riigi ministrid on jõudnud rahva valiku üle juba kahetsust avaldada. Välisminister Michel Barnier tunnistas, et EL-i põhiseaduse tagasilükkamine rahvahääletusel on “tõsine pettumus”. Kaitseminister Michele Alliot-Marie sõnul tähendab “ei” kaotust nii Prantsusmaale kui ka Euroopale.
Paljud tipppoliitikud, sealhulgas Euroopa Liidu president Jean-Claude Juncker on varem hoiatanud, et leppe tagasilükkamine toob kaasa katastroofi.
Juhuks, kui leping mõnes riigis läbi põrub, nagu nüüd Prantsusmaal juhtus, pole olemas ühtki konkreetset varuplaani. Üks võimalusi on korraldada uus rahvahääletus, kuid samas kinnitab Prantsuse peaminister Jean-Pierre Raffarin, et neil uut referendumit ei tule.
Ühe võimaliku lahendusena võetakse osa euroliidu põhiseaduslepingusse kätketud põhimõtetest — nagu näiteks välisministri positsiooni loomine –, vastu eraldi, valitsustevaheliste kokkulepetega. Kolmas võimalus on põhiseaduslepingu avamine uuteks läbirääkimisteks, kuid see on kõige ebatõenäosem variant.
Leppe jõustumiseks peavad selle heaks kiitma kõik 25 liikmesmaad. Kui kas või üks riik põhiseaduse tagasi lükkab, jätkab euroliit tööd seniste reeglite ja lepete alusel. Seni pole ükski riik lepingule “ei” öelnud.
Prantslaste otsuse taga võib näha palju tegureid. Vaatlejate hinnangul määras hääletustulemuse paljuski hirm tuleviku ees, kus “Poola torulukksepad” prantslastelt töö ära võtavad.
Põhiseaduslepe tundub keskmisele Prantsuse valijale õõnestavat nende rahvusriiki ja edendavat anglosaksi “ultraliberaalse” majandusmudeli pealetungi.
Paljud valijad kasutasid ka juhust, et näidata koht kätte valitsusele, keda süüdistatakse märtsis kümne protsendi piiri ületanud tööpuuduses ja teistes majandushädades.
Riigi president Jacques Chirac on teatanud, et ei kavatse referendumi tulemusele vaatamata tagasi astuda, kuid vastab “ei”-le tõenäoliselt ebapopulaarse peaministri Jean-Pierre Raffarini tagandamisega. Suurima tõenäosusega saab tema asemele praegune siseminister Dominique de Villepin.
Kolmapäeval toimub referendum euroleppe üle Hollandis, kus küsitlusandmed samuti “ei”-hääletajate võitu ennustavad.
