FBI otsis läbi CIA endise direktori armukese kodu
USA föderaalne juurdlusbüroo FBI otsis läbi luure keskagentuuri CIA endise direktori David Petraeuse armukese Paula Broadwelli kodu Põhja-Carolina osariigis Charlotte'is, kinnitas pressiesindaja Shelley Lynch esmaspäeval.
FBI pressiesindaja ütles BBC-le, et agendid saabusid Broadwelli koju Charlotte'i Dilworthi linnaosas enne kella 21 kohaliku aja järgi (kell 4 Eesti aja järgi). Agentidel olid kaasas pappkastid, mida kasutatakse tõendite transportimiseks.
Petraeus astus eelmisel nädalal CIA peadirektori ametist tagasi pärast seda, kui hakkas levima uudis tema armuafäärist elulookirjutajaga. Suhe avastati, kui teine naine, 37-aastane Jill Kelley, teatas FBI-le, et on saanud anonüümseid ähvarduskirju e-posti teel.
FBI leidis, et e-kirjad saatis Broadwell ning edasine uurimine paljastas 40-aastase naise armuloo Petraeusega.
Ametlikult ei väideta, et ka Florida osariigist Tampast pärit seltskonnategelasel Kelleyl oleks olnud Petraeusega suhe. Naine tegi koos oma abikaasaga avalduse, milles tunnistas, et on Petraeuse sõber ja palus privaatsust.
USA armee erukolonel Steve Boylan ütles varem ABC Newsile, et Petraeuse naine, 38-aastane Holly ei ole just õnnelik, olles kuulnud uudist mehe suhte kohta Broadwelliga. „Raevunud oleks vähe öeldud,“ ütles Boylan.
Boylani sõnul algas Petraeuse ja Broadwelli romaan pärast kindrali armeest erru minekut ja umbes kaks kuud pärast seda, kui temast sai CIA direktor. See olevat lõppenud umbes neli kuud tagasi.
Petraeus asus CIA-sse tööle 2011. aasta septembris pärast rahvusvaheliste vägede juhtimist Iraagis ja Afganistanis.
Sõjaväeseaduste järgi on abielurikkumine ebaseaduslik ning Petraeus võib minna sõjakohtu alla, kui leitakse tõendeid, et armuafäär algas enne tema erruminekut.
Petraeuse jaanuaris avaldatud elulooraamatu „All In: The Education of General David Petraeus“ kaasautor Broadwell, kes on ka ise lõpetanud West Pointi sõjaväeakadeemia, ütleb raamatu eessõnas, et kohtus Petraeusega 2006. aastal, olles diplomijärgses õppes Harvardi ülikoolis, ning tegi raamatu jaoks uurimistööd, järgnedes Petraeusele Afganistanis.
USA seadusandjad on hakanud küsima, kas armuafääri tõttu võis ohtu sattuda rahvuslik julgeolek ning miks neile sellest varem ei räägitud.
26. oktoobril rääkis Broadwell varem avaldamata informatsioonist USA konsulaadi ründamise kohta 11. septembril Liibüas Benghazis, milles hukkus neli ameeriklast, sealhulgas suursaadik Christopher Stevens.
Denveri ülikoolis peetud kõnes ütles Broadwell, et rünnak võis tegelikult olla katse vabastada Liibüa võitlejad, keda CIA kinni hoidis.
Pärast seda on hakatud spekuleerima, kas Petraeuse rolli kohta Benghazi rünnaku järel võiks olla veel midagi avaldada.
Petraeus ja Broadwell olid omavahelises suhtluses väidetavalt väga ettevaatlikud, püüdes mitte jätta jälgi e-kirjade näol. Nad ei saatnud kirju, vaid salvestasid need mustandite kausta. Mõlemal oli aga ligipääs samale e-posti kontole, mistõttu said nad mõlemad mustandeid lugeda.
Sügisel, kui Broadwell armuloo üles tunnistas ja lubas oma arvuti läbi vaadata, leiti sealt salajasi dokumente. Petraeus tunnistas suhet, kuid ütles uurijatele, et ei edastanud Broadwellile salainformatsiooni.