"Oleme näinud militaarlendude arvu dramaatilist suurenemist," ütles ta. "Oleme näinud suuri sõjaväeõppusi oma piiride läheldal. Oleme näinud kõrgendatud tasemel antagonistlikku retoorikat ja ähvardavat retoorikat, milles teiste riikide seas ei ole ka Eestit säästetud."

Hoolimata Venemaa tungimisest Ukrainasse, ei ole NATO alalsi väeüksusi Baltikumi paigutanud.

Allians ei soovi rikkuda 1997. aasta koostöökokkulepet NATO ja Venemaa vahel, kus mõlemad pooled lubasid, et ei kohtle vastaspoolt vaenlasena. Välispoliitika ekspertide sõnul ei tohiks lepe pärast 2008. aasta Venemaa-Gruusia sõda aga enam kehtida.

Ilvese meelest peaks NATO viimaks mõistma, et julgeolekuolukord on võrreldes 1997. aastaga muutunud, ja paigutama vähemalt kasvõi ühe brigaadi Baltikumi. "150 sõdurit ei ole palju, seega arvame, et edasine suurem vägede paigutamine on ainumõistlik," hindas president.

NATO sügisel toimunud Walesi tippkohtumisel lepiti kokku 5000-mehelise kiirreageerimisüksuse loomises, mis peaks vajaduse korral Balti riikidele appi tulema. Kuid Ilves ei ole selles plaanis kindel.

"Kui kiirelt see [üksus] siia jõuaks? Nädala? Viie päevaga?" ütles ta. "Kui vaadata meie naabri läbi viidavaid sõjaväeõppusi, on nad põhimõtteliselt silmapilksed. Nad on siin ja nelja tunniga on kõik läbi."

Ilvese hinnangul lõikab Venemaa rünnaku korral Baltimaad muust maailmast ära enne, kui ühelgi kiirreageerimisüksusel on võimalik siia jõuda. "See idee on hea, kuid reaalsuses, arvan ma, on juba liialt hilja," rääkis ta.

Presidendi sõnul on ta aga kindel, et NATO tuleb meile vajadusel appi.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena