Ajaleht Ilta-Sanomat toob julgeolekukomitee hinnangu ära sõna-sõnalt.
VALIMISED: Mõjutamisviisid
1) Sotsiaal- ja traditsioonilise meedia operatsioonid.
a. Valeinformatsiooni levitamine, alternatiivsete tõdede pakkumine ja ennekõike umbusalduse külvamine võimul olijate võime vastu tegutseda poliitiliste otsuste tegijatena.
2) Soome mõjukate isikute ärakasutamine.
a. Traditsiooniliste mõjuagentide tegevus suunatakse ühiskonna kõrgematele tasemetele, otsuste tegijatele ja peavoolumeediale. Provokaatoreid kasutatakse eriti tüli tekitamiseks ja kodanike arvamuse suunamisel; selles suhtes on sotsiaalmeedia pearollis.
b. Uus suursaadik, tema taust ja sõnum on osa suurest tervikpildist. Tal on ilmselt ka oma võrgustik juba olemas ja uuesti aktiveeritav. Seda hakatakse ära kasutama eriti mõjutustegevuseks mõjukate isikute võrgustikes.
3) Venemaa eesmärkide kohaselt toimivate poliitikute toetamine ja Venemaa eesmärkide vastaselt toimivate poliitikute survestamine ja poriga loopimine.
4) Häkkimise abil saadud informatsiooni avaldamine.
a. Ka juba hangitud informatsiooni lekitamise oht võib toimida surve ja mõjutamise vahendina. Peab oletama, et näiteks erakondade kasutatavad teadete edastamise kanalid ja andmesüsteemid on sellisele tegevusele haavatavad.
5) Võitja abistamine sellisel viisil, et abi saab tahtlikult avalikuks ja see informatsioon kõigutab kodanike usaldust valitud vabariigi presidendi vastu.
a. Võitjat võidakse ka päriselt aidata ja nii tekitada oht, et abi tuleb avalikuks, mida võidakse kasutada hiljem survestamismeetodina.
6) Valimisvõitluse suunamine sellise olukorra suunas, kus kandidaadid peavad edu saavutamiseks andma selliseid valimislubadusi, millest mõjutajal on kasu.
a. Poliitiliste arutelude juhtimine. Teatud teemade (näiteks NATO) mürgitamine ja teiste, eriti populistlike teemade tõstmine aruteluteemadeks.
b. Kunstlike eraldusjoonte loomine (kaasa arvatud presidendi volituste seisukohalt ebaolulistes küsimustes), millisel juhul siirdub valijate tähelepanu välis- ja julgeolekupoliitilistelt valikutelt eemale (näiteks sisserändele).
7) „Ahvenamaa separatismi” narratiiv ja negatiivse tähelepanu pööramine soomerootslastele. Ka rootsi keele koolis kohustusliku õpetamise arutelu võidakse aktiveerida meelepärase kandidaadi poolt.
8) Valimistulemuste usaldatavuse kahtluse alla seadmine.
a. Kuulujutud ja kahtlustused valimiste aususe kohta.
9) Äärmuslikul juhul salamõrv või terrorirünnak.
VALIMISED: Eesmärgid
1) Võimalus upitada Kremli kandidaat Soome presidendiks ja seega kõrgeimaks välis- ja julgeolekupoliitiliseks võimukasutajaks. Võimalus mõjutada ka neid kandidaate, kes ei ole Kremli kandidaadid, kas suunates neid Venemaa huvide seisukohalt soodsamas suunas või nõrgestades nende positsiooni.
a. Venemaa seisukohalt soovitud lõpptulemus võib olla, et ametis olev president jätkab, aga väsinuna, alandava poriloopimiskampaania läbinuna, olles olnud sunnitud tegelema pingelõdvendusega radikaliseerunud ja polariseerunud ühiskonna rahustamiseks.
2) Praeguse kursi sobivust kindlasti toetatakse, tuletatakse meelde, et see on hea kõigi jaoks, ka kogu regiooni stabiilsusele.
3) Sõltumata valimiste võitjast: rahva lõhestamine, umbusalduse külvamine ja ühtsuse saavutamise ärahoidmine.
a. Eraldusjoonte tugevdamine on pika perioodi meede, mille kohta ei saa ette kujutada vahetut kasu, vaid see ainult valmistab pinda ette selleks, et läheks vaja tõelisi meetmeid.
b. Inetu ja räpase kampaania tegemine, kaasa arvatud Venemaa abi näiteks lekete ja propaganda näol, toob kasu ka sel juhul, kui sellest ei piisa ametis oleva presidendi võimult tõukamiseks.
4) Püütakse takistada tõsist arutelu välis- ja julgeolekupoliitiliste lahenduste üle, eriti NATO üle, ning ka muidu juhtida poliitikaelu ja meedia üldisi aruteluteemasid.
5) Püüeldakse suure eesmärgi ehk sellise parlamendi koosseisu poole, mis püsib passiivsena läänesuunalise integratsiooni edendamises või isegi muudab kurssi sissepoole pööratuma ja Venemaa huvide suhtes soodsamalt meelestatud kursi suunas.
6) Soome äralõikamine Euroopa Liidust ja teistest meile tähtsatest lääne insitutsioonidest.
7) Soome hoidmine väljaspool NATO-t.
8) Valimiste võitja hilisem survestamisvõimalus.
9) Venemaa mõjukuse suurendamine Läänemere piirkonnas.
10) Venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamine.
INFORMATSIOONILINE MÕJUTAMINE: Mõjutusviisid
1) Erinevate „valeuudiste” tilgutamine teabevahenditesse. (nii täiesti valed asjad kui ka tahtlikult teravalt või teatud vaatepunktist kirjutatud lood).
2) Reklaam ja kommunikatsioon sotsiaalmeedia kaudu.
3) Otsusetegijate energia suunamine teisejärgulistele asjadele – skandaalidele.
4) Sisemine arutelu (sotsiaalmeedia). Arutelusse tuleb võltsinguid ja valesid teemade või isikute kohta.
INFORMATSIOONILINE MÕJUTAMINE: Eesmärgid
1) Euroopa Liidu usutavuse nõrgestamine.
2) Fennovoima, Nordstreami, Kaidi ja teiste selliste projektide edenemise kindlustamine ning nendega lähedalt seotud omanike poolse juhtimise mõjutamine.
a. Soome kasutamine vitriini või isegi mannekeenina oma eesmärke edendava tegevuse jaoks.
3) Rahvusliku ühtsuse murdmine.
a. Äärmuste ässitamine on ässitajale kasulik ka siis, kui jutud on omavahel vastuolus.
4) Meedia usutavuse nõrgestamine.
5) Naaberriigi kodanike ja nende hõimuvendade tunnete manipuleerimine Soome suhtes negatiivseks.
6) NATO ja USA usutavuse nõrgestamine. NATO-teemalise arutelu lämmatamine. Soome hoidmine väljaspool NATO-t.
7) Soome välispoliitika muutmine.
a. Konkreetsed eesmärgid varieeruvad alates üksikute rahvusvaheliste organisatsioonide hääletusküsimuste mõjutamisest tulevase seadusandluse, näiteks luure- ja valmisolekuseaduste mõjutamise kaudu näiteks kuni suhete muutmiseni Euroopa Liidu ja NATO-ga.
8) Soome suhete kahjustamine eriti Rootsi ja Eestiga, aga ka üldiselt lääneriikidega.
9) Soome ja USA vahelise kahepoolse riigikaitsekoostöö süvenemise takistamine ja raskendamine.
10) Terroristide värbamine.
11) Mõjutaja saab katsetada, millised meetodid annavad tulemust just Soomes (ja millised meetodid ei toimi).
12) Võimude usutavuse nõrgestamine.
