Kersti Kaljulaid intervjuus Washington Postile: mõned Putini-meelsed radikaalid räägivad väga head eesti keelt
Ajaleht Washington Post avaldas reedel intervjuu Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga, kes rääkis ajakirjanikuga Lääne Vene-poliitikast ja sellest, miks Eesti venelased ei unista Venemaaga ühinemisest.
Intervjuu ilmus pealkirjaga „Venemaa on oht: Eesti närvitseb naabri pärast“.
„Jah, ma olen mures, Venemaa on hädaoht,“ ütles Kaljulaid. „Mitte füüsiline oht NATO riikidele, vaid kogu rahvusvahelisele julgeolekuarhitektuurile.“ Ta tõi näiteks 2008. aasta Gruusia sõja. „Asi unustati väga kähku, Euroopa riigid läksid tagasi oma tegemiste juurde ja elu läks edasi,“ märkis Kaljulaid. „See andis president Putinile muidugi õppetunni: ta võib veel natuke rohkem suruda.“
Kaljulaid lisas, et pärast Krimmi annekteerimist on Lääs hakanud käituma teisiti ja võtab Venemaa tegusid tõsisemalt. „Kas te usute, et Euroopa on [Vene-vastaste sanktsioonide jätkumisega] päri?“ uuris ajakirjanik Lally Weymouth. „Praegu küll,“ vastas Kaljulaid. „Kuna Venemaa on Süürias, Liibüas ja Balkanil. Tuleb mõista, et neil on soov ja tahe lõhkuda Lääne julgeolekumudel.“
Presidendi sõnul tunneb Eesti end tänu NATO eelpaigutatud vägedele praegu varasemast turvalisemalt. „Mõned Putini-meelsed radikaalid räägivad väga head eesti keelt – emakeele põhjal ei saa järeldada, mida keegi mõtleb,“ märkis ta rahvusteemalisele küsimusele vastates. „Yana Toom, üks väljapaistvamaid eestivene poliitikuid on öelnud, et mitte keegi Narvas ei taha ühel hommikul ärgata Vene Föderatsioonis. Ma usun teda. Eestis saavad vene vähemuse esindajad vabalt liikuda ja ükskõik millises Euroopa riigis reisida ja töötada.“
Ajakirjanik püüdis Kaljulaidilt välja meelitada Donald Trumpi suhtes kriitilisi kommentaare, ent Kaljulaid lükkas need katsed tagasi.
„[Tal] on palju pabereid, mida lugeda ja teadmisi, mida omandada, ja see on loomulik, sest ta pole esimene Ameerika liider, kes astub ametisse, teadmata palju Euroopast,“ märkis Kaljulaid. „NATO suhtes väljendus ta minu meelest varakult küllalt selgelt, öeldes, et NATO peab mõtlema terrorivastase võitluse strateegiale ja et NATO liikmed peavad täitma NATO lepingu artikli 3 nõudeid.“
„Peate silmas, et kulutada 2% SKT-st kaitsele, nagu teie olete teinud?“ täpsustas ajakirjanik.
„Jah, seega meid ei ähvardanud see avaldus üldse,“ jätkas Eesti president. „Meie kulutame 2,2%. Me oleme võidelnud Afganistanis ja Iraagis, me oleme panustanud. Me ei plaani [julgeolekut] ainult tarbida.“
