NYT: Eesti helilooja Jonas Tarm peab oma teose natsihümni tsiteerimise eest kavast maha võtmist tsensuuriks

21-aastane USA-s New Englandi konservatooriumis õppiv noor eesti helilooja Jonas Tarm ütles ajalehele New York Times, et peab oma teose natsihümni tsiteerimise eest New Yorgi noorte sümfooniaorkestri kavast maha võtmist tsensuuriks.

Orkester võttis teose kavast maha pärast seda, kui sai teada, et selles on muusikaliselt tsiteeritud „Horst-Wessel-Lied'i“, mis oli aastatel 1933-1945 Saksa natsipartei hümn, vahendab New York Times.

„Ma olin löödud,“ ütles Tarm. „On üks asi, kui kontsert jäetakse ilma või finantsprobleemide tõttu ära; see on nagu surm loomulikel põhjustel. Aga ärajätmine millegi pärast, mida seal öeldakse – see tundub mulle mõrvana.“

New Yorgi noorte sümfooniaorkestri tegevdirektor Shauna Quill ütles, et organisatsioon ei teadnud, et teoses tsiteeritakse „Horst-Wessel-Lied'i“, kuni see eelmisel kuul esmakordselt United Palace Theateris ette kanti, ning üks publikus olnud inimene kirjutas kaebekirja, millele kirjutas alla „natside ohver“.

Quilli sõnul otsustas organisatsioon, et teos ei ole kohane noorteorkestrile, mille liikmed on vanuses 12-22 aastat.

E-kirjas muusikutele ja nende vanematele ütles Quill, et otsust ei tehtud kergekäeliselt.

„See oli meie jaoks ülimalt ebatavaline samm, mis astuti läbimõeldult, kuid kindlalt, niipea kui me saime aru, et teos sisaldab märkimisväärses koguses muusikat, mis on kirjutatud teiste poolt, mida me pidasime problemaatiliseks sellise orkestri jaoks nagu meie oma esitamiseks,“ kirjutas Quill, kes lisas, et „Horst-Wessel-Lied'i“ esitamine on Saksamaal ebaseaduslik.

Orkestri otsust kritiseeris USA rahvuslik tsensuurivastane koalitsioon.

„Mõnedel inimestel publikus võivad olla valusad mälestused, mis on seotud rõhuvate režiimide ametliku muusikaga, aga see ei pea tähendama, et igasugused teosed, mis sellele muusikale viitavad, tuleb vaigistada,“ ütles koalitsiooni programmide direktor Svetlana Mintcheva. „Katsed tänapäevast kunsti desinfitseerida ei kaitse noori inimesi ega rõhuvate režiimide ohvreid; need võivad edu saavutada ainult loovate kunstnike hääle mahasurumisel ja nägemuse rikkumisel ning avaliku arutelu vaesustamisel tähtsate, kuigi häirivate teemade üle.“

Quill ütles, et Tarm keeldus arutamast, millest tema teos räägib, kuigi Quill helistas talle. „Ilma selle informatsioonita ja võttes arvesse läbipaistvuse puudumist, ei saa me jätkata tema teose kavas hoidmist,“ ütles Quill.

Tarm ütles New York Timesile, et Quill ütles talle, et teost ei mängita, sest see on solvav.

Tarm ei soovi endiselt seletada, millest teos räägib ning ütleb, et muusika peab rääkima enda eest.

„Ma usun tugevalt Gustav Mahleri tsitaati, et kui helilooja saaks sõnadega öelda, mida ta tahab öelda, ei vaevuks ta muusikat kirjutama,“ ütles Tarm.

Pinnimise peale lausus Tarm siiski: „See on konfliktist, see on totalitarismist, see on polariseerivast natsionalismist.“

Tarm ütles, et see kogemus on teda heidutanud. Ta tsiteeris vana nalja, et Carnegie Halli pääsemiseks tuleb harjutada, harjutada, harjutada ning lisas: „Nähtavasti tuleb ka enesetsensuuriga tegelda.“